Järjejutu eelmises osas “Vanemahüvitisest“ selgitasin välja, et juhul, kui ma enne lapse sündi tööle ning rasedus- ja sünnituspuhkusele ei saa, on mul võimalus pärast lapse sündi olla edasi töötuna arvel ning saada korraga nii töötuskindlustushüvitist kui vanemahüvitist.

Minu kandideerimiste saaga jäi pooleli järjejutu 17. osas, kui sain keset suurt suve Claudius Õigusbüroolt oma kandideerimisele vastuse, kus kaheldi minu bakalaureusekraadi vastavuses magistrikraadile. Järjejutu 18. osas otsisin välja korrektse juriidilise aluse kvalifikatsioonide vastavuse kohta.

Õigusbüroo juhtivpartner palus oma vastuses mul ka veidi kirjutada, millised mõtted minu peas on ja mida võiksin teha personalivaldkonnas või muus valdkonnas, milles tunnen end kõige tugevamini. Sellest motiveerituna mõtlesin oma oskused ja kogemused veel kord üle ja läbi ning sõnastasin oma blogi teenuste lehele  lisaks seni kirjeldatutele võimalikud teenused ja hinnad ka valdkondades personalitöö, ettevõtte või mittetulundusühingu asutamine, rahastamistaotlused ja aruandlus ning uuringute läbiviimine ja tulemuste analüüs.

Teisipäeval 6. augustil saatsin õigusbüroo juhtivpartneri peaaegu kahe nädala tagusele e-kirjale vastuse, kus kõigepealt tänasin vastuse eest ja vabandasin, et ka minu vastus viibis. Lubasin, et sügise lähenedes läheb vastamiskiirusega paremaks.

Lähtudes värskelt omandatud ja järjejutu 18. osas ka lugejatega jagatud teadmistest, jätkasin oma vastust loodetavasti juriidiliselt korrektse ja igal juhul äärmiselt kantseliitliku lausega - vastavalt Vabariigi Valitsuse 6.6.2005 määruse nr 120 "Eesti Vabariigi kvalifikatsioonide ja enne 20. augustit 1991. a antud endise NSV Liidu kvalifikatsioonide vastavus" paragrahvi 12 lõike 1 punktile 1 loetakse minu 1998. aastal Tartu Ülikoolis 4-aastase nominaalkestusega bakalaureuseõppe õppekava läbimisel väljaantud bakalaureusekraad tänapäeval magistrikraadile vastavaks.

Lugedes oma haridustaseme sellega tõendatuks, asusin meie koostöövõimaluste kallale. Kirjutasin, et võimalikke minu poolt kaugtööna pakutavaid teenuseid olen püüdnud kirjeldada veebiaadressil pilvekatrin.wordpress.com/teenused - kirjutamine, toimetamine, tõlkimine, juriidiline konsultatsioon, tarkvara testimine ja kasutajatagasiside, üliõpilastööde juhendamine, käsikirja sissetrükkimine, blogi või veebilehe loomine ja haldamine, koolitamine, personalitöö, äri- ja mittetulundusühingute asutamine, rahastamistaotlused ja aruandlus, uuringud ja tulemuste analüüs.

Lisasin juurde, et kõigi kirjeldatud valdkondadega olen varem kas palgatööna, teenuse korras või vabatahtlikus tegevuses kokku puutunud, kuid hetkel mul ühtki reaalset raha maksvat klienti ei ole. Kui kliente või koostööpartnereid leian, saab mõelda oma firma asutamisele või koostööpartneri kaudu oma teenuste pakkumisele.

Mainisin ka ära, et siiani on Krista Teearu Pilvebüroost mind motiveerinud oma teenuseid kirjeldama ja oma äri loomisest unistama. Lõpetasin oma vastuse kinnitusega, et olen avatud kõikvõimalikule koostööle ka Claudius Õigusbürooga.

Juulikuus olin lisaks Claudius Õigusbüroole kandideerinud ka Riigiprokuratuuri prokuröri abi ametikohale. Mõlema tööpakkumise sisu ja minuni jõudmine on kirjeldatud järjejutu 13. osas. Samal päeval, kui saatsin oma vastuse õigusbüroole, toimus prokuröri abi konkursi dokumendivoor ning Bioneeris ilmus minu järjejutu 8. osa, kus kirjeldasin oma esimest maikuist töövestlust.

Juba järgmise päeva, kolmapäeva 7. augusti õhtul kell pool viis saabus mu e-postkasti kiri, kus  Riigiprokuratuuri personalitalituse nõunik teatas, et minu esitatud avaldus ja muud dokumendid vaadati prokuröride konkursikomisjoni poolt läbi 06.08.2013.a ning dokumendivooru alusel otsustas komisjon lubada mind järgmisesse hindamisvooru. Põnev!

Hingasin sügavalt sisse ja lugesin edasi. Järgmise vooru kohta sain teada, et justiitsministri 28.05.2013.a määruse nr 19 „Prokuröride konkursi korraldamise ja konkursil osalejatele esitatavad nõuded“ § 7 alusel on avaliku konkursi korras prokuröri abi ametikohale kandideeriva isiku hindamise viisiks eksam ning komisjon kehtestas 06.08.2013.a istungil eksami viisi, hindamisvoorude arvu ja eksami tulemuste hindamise alused.

Komisjon otsustas, et eksam koosneb kirjalikust ja suulisest osas. Neist esimene, kirjalik osa  toimub 22. augustil 2013 kell 9-15 Tallinna Tehnikaülikooli peamajas. Personalinõuniku e-kirjast sain veel teada, et eksami kirjalikus osas kontrollitakse kandidaadi oskusi kahe situatsiooniülesande (kaasuse) lahendamisel, mis tuleb lahendada kehtivast seadusandlusest lähtuvalt. Ülesannete lahendamiseks on aega 5 tundi ning ülesannete lahendamisel võib kasutada õigusakte, mis antakse komisjoni poolt.

Suulise eksami kohta kirjutas nõunik, et see toimub septembri lõpus ning selle täpne päev ja kellaaeg teatatakse mulle vähemalt kolm päeva enne suulise osa toimumist. Suulisele eksamile lubatakse kirjaliku eksami sooritanud isikud - s.o. isikud, kelle kirjaliku eksami mõlema ülesande keskmine hinne on vähemalt viis ning kirjaliku eksami ümardamata keskmine hinne on vähemalt 6.

Põhjalikus e-kirjas kirjeldati veel eksamitulemuste hindamise ning võrdsete tulemuste korral valiku tegemise reegleid. Kirja lõpus öeldi veelkord, et olen oodatud prokuröri abi eksami kirjalikku osa sooritama eelnimetatud kuupäeval ja asukohas. Paluti kaasa võtta isikut tõendav dokument ja kirjutusvahend(id) ning korrati, et ülesannete lahendamiseks vajalikud õigusaktid antakse komisjoni poolt. Soovi korral lubati eksamile kaasa võtta vett jm kerge suupiste.

Lõpetuseks palus personalinõunik minu käest tagasisidet selle kohta, et olen selle kirja kätte saanud ning kas olen tulemas kirjalikule eksamile. Seedisin seda infot päevajagu ning järgmisel päeval, neljapäeval 8. augustil saatsin personalinõunikule vastuse, kus tänasin teda kiire vastuse eest ja kinnitasin, et olen tema kirja kätte saanud ning olen tulemas kirjalikule eksamile nimetatud päeval ja asukohas.

Kui vastus saadetud, hakkasin mõtlema selle üle, kuidas ma reaalselt kahe nädala pärast Tallinna eksamile saaksin - kas ühistranspordiga üldse õnnestuks ühe päevaga ära käia ning kui varast ärkamist ja kui hilist koju jõudmist see tähendaks, kas tuleb õigeks ajaks kohale jõudmiseks planeerida ööbimine maakonnakeskuses või Tallinnas, kas lapsed saavad ema äraolekul kodus üksi hakkama või tuleb nad kaasa võtta ja kuhu nad siis eksami ajaks panna ja nii edasi.

Kuidas kõik tegelikult lahenes ja mida põnevat vahepeal toimus, sellest kirjutan järjejutu järgmistes osades.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta