Järjejutu eelmises, pooljuubeli numbrit kandvas osas “Luhtumine ja õnnestumine” jäi internetist leidmata Töötukassa konsultandi konkursikuulutus, meisterdasin näoraamatusse lehekülje “Elust maal, töötuna” ning sain 17. septembril teate prokuröri abi ametikoha konkursi kirjaliku eksami edukast läbimisest ja kutse suulisele eksamile 27. septembril.

Kirjalikuks eksamiks valmistudes oli võimalus tutvuda mitmete eelmiste aastate eksamitel kasutatud kaasustega ja nende näidislahendustega. Suuliseks eksamiks valmistumisel oli ainsaks vihjeks Riigiprokuratuuri personalinõuniku teavitusmeilis sisaldnud lause “Eksami suulises osas kontrollitakse Teie teadmisi ning vastavust justiitsministri 28.05.2013.a määruse nr 19 „Prokuröride konkursi korraldamise ja konkursil osalejatele esitatavad nõuded“ § 4 nimetatud valdkondades ja nõuetes.”

Otsisin nimetatud määruse Riigi Teataja andmebaasist välja ning leidsin selle paragrahvist 4 tervelt kolmteist punkti prokuröri abi ametikohale kandieerivale isikule esitatavaid nõudeid. Ja et veel keerulisem oleks, siis esimesed kaks punkti viitasid omakorda teistele seadustele - prokuröri abi kandidaat peab vastama prokuratuuriseaduse §-s 15 sätestatud nõuetele ning järgmine nõue on riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 32 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimuste mitteesinemine.

Otsisin siis ka need seadused välja ja sain teada, et prokuratuuriseaduses räägitakse kandidaadi vanusest, haridusest, keeleoskusest ja kõlbelistest omadustest. Lisaks eelnimetatutele peavad kandidaadil olema “vajalikud võimed ja isikuomadused”, mida selles seaduses täpsemalt ei määratleta.

Veel oli prokuratuuriseaduse § 15 lõikes 2 loetletud viis punkti, mida kandidaadil olla ei tohi, nagu eelnevad pahateod või sugulus ülemusega või terviseprobleemid. Hulk keelatud probleeme oli kirjas ka  Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse  paragrahvi 32 ülalnimetatud lõigetes, kus loetleti kokku 26 punkti juurdepääsuloa andmisest ja selle kehtivuse pikendamisest keeldumise aluseid.

Kokkuvõttes ma neist paragrahvidest ühtki nõutavat teadmist peale keeleoskuse ei leidnud. Prokuröride konkursil esitatavate nõuete määruse järgmistest punktidest leidsin tundmist vajavate valdkondadena riigi põhikorra, avaliku halduse ja teenistuse, isiku põhiõigused ja -vabadused, prokuratuuri korralduse ja prokuröriteenistuse, karistusõiguse ja kriminaalmenetluse ning infotehnoloogia rakendamise üldpõhimõtted.

Seega võtsin plaani enne eksamit üle lugeda vähemalt avaliku teenistuse seaduse  koos rakendusaktidega, põhiseaduse põhiõiguste peatüki, inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, prokuratuuriseaduse koos rakendusaktidega, kriminaalmenetluse seadustiku ja karistusseadustiku.

Printisin esimesena välja prokuratuuriseaduse ja mõtlesin ülejäänutega hiljem edasi tegeleda. Järgmisel päeval keeldus printer minuga suhtlemast. Mõninga googeldamise järel leidsin maakonnakeskusest kontoritehnika hooldusega tegeleva ettevõtte.

Kiire telefonikõnega sain teada, et nemad võiksid kümne euro eest mu printeri üle vaadata ja siis võib-olla öelda, mis sellel viga on ja palju selle parandamine maksta võiks. Võtsin info teadmiseks ja otsustasin esialgu loota, et ehk otsustab printer lähipäevil siiski ise taas suhtlema hakata või ehk saan hoopiski ilma printimata seaduste arvutist lugemisega hakkama.

Vahva vahepalana sain samal päeval Claudius Õigusbüroolt vastuse oma augustikuu algul saadetud e-kirjale, kus olin kirjeldanud enda mõtteid meie koostöövõimaluste ja -valdkondade kohta.

Õigusbüroo juhtivpartner tänas mind täiendava tagasiside eest ning teatas, et hetkel mulle juristi tööd pakkuda pole ning nad on omad vabad ametikohad suutnud täita. Samas küsiti, kas sooviksin läbi viia nt tööõiguse alaseid koolitusi algajate tasemele, väiksemates gruppides - inglise, vene või eesti keeles.

Tunti huvi ka minu eeldusliku töötunni tasu kohta. Lisati, et tasu on võimalik igakordselt loomulikult kokku leppida vastavalt tellimusele, koolituse teemale ja formaadile, kuid taheti teada umbkaudu, kuidas on minu nägemus asjast.

Otsustasin alustuseks siiski prokuröri abi suuliseks eksamiks valmistumisega jätkata ning lugesin kohtute lehelt kriminaalmenetluse põhimõisteid, põhiseadusest põhiõiguste peatükki ning avaliku teenistuse seadust. Printer endiselt koostöövalmiduse märke ei ilmutanud.

Järgmisel päeval sain CVKeskuselt tellitud automaatteavituse järjekordsest tööpakkumisest maakonnakeskuse lähedal personalitöö assistendi ametikohale. Varasemate kandideerimiste kaaskirjade põhjal koostasin kiirelt järjekordse kaaskirja ning saatsin kandideerimise ära.

Kaaskirjas kirjeldasin taas kord oma seniseid kogemusi ja oskusi ning soovisin edu parima assistendi leidmisel. Etteruttavalt võin öelda, et sellele kandideerimisele ei ole ma tänaseni vastust saanud.

Saatsin ka vastuse õigusbüroo eilsele e-kirjale, kus kinnitasin oma valmisolekut koolitada eesti ja võib-olla ka inglise keeles. Uurisin koolituste võimaliku toimumiskoha kohta ning keerutasin tunnitasu teemal ilma konkreetset numbrit ütlemata.

Kokkuvõttes tõdesin, et tõenäoliselt mulle alustuseks sobiks õigusbüroo tavaline lektori tunnitasu ning asja käigus saaksin ise täpsemalt kogeda, millised kulud mulle endale koolitamisega kaasnevad ja kas oleks vaja tunnitasu üle läbirääkimisi pidada.

Järgmisel päeval, reedel 20. septembril ehk täpselt nädal enne suulist eksamit võtsin raamatukogust suure hulga kriminaalmenetluse, karistusõiguse ja põhiõiguste alaseid raamatuid ja seaduste kommentaare ning lugesin, lugesin, lugesin.

Esmaspäeval otsustas printer iseenesest taas käivituda, kuid selleks ajaks tundusid raamatud ja kommentaarid juba paljastest seadusetekstidest hulga põnevamad, nii et printimata need jäidki. Vahepeal sain õigusbüroolt taas vastuse, mis jättis jätkuvalt lahti kõik võimalused ebamäärases tulevikus võib-olla saabuvaks koostööks.

Kolmapäeval, 25. septembril käisin taas kord Töötukassas. Kes seal seekord minuga tegeles ja millist uut informatsiooni sain, sellest kirjutan juba järgmises osas.

Sina andsid neile taevast leiba, kui neil oli nälg,
ja lasksid neile kaljust vett voolata, kui neil oli janu.
Ja sa käskisid neid minna pärima maad,
mille sa kätt tõstes olid lubanud neile anda.
Nehemja 9:15

Järjejutu leiate kogu pikkuses Bioneeri rubriigist "Elust maal, töötuna".

Sarnased artiklid