IKEA uuringust selgus, et enam kui pooled vastanutest (55%) teavad kedagi, kes on lähisuhtes kogenud mistahes tüüpi vägivalda. Abi otsimine võib aga abivajaja jaoks olla keeruline, mistõttu on kõrvalseisjate roll ülioluline. Eksperdid jagavad, mida märgata ja kuidas käituda, kui märkad lähisuhtevägivalda.

Statistika näitab, et Eesti on Euroopa Liidus üks vägivaldsemate suhetega riike, kus elu jooksul on oma paarisuhtes kogenud vägivalda lausa 41% naisi. „Nende numbrite taga on päris inimesed, kes on kogenud oma kõige lähedasemate inimeste läbi nii füüsilist kui hingelist valu ja kannatusi. Lähisuhtevägivald jätab inimeste eludesse jäljed, millest taastumine võib olla raske. Meil kõigil on võimalik anda oma panus, et tulevikus Eesti statistikast enam nii kurvastavat pilti ei näitaks,“ rääkis sotsiaalkindlustusameti vägivallaohvrite teenuste arendustiimi juht Andrea Kink.

„83% värskeimas „Märka vägivalda“ uuringus osalenutest usub, et lähisuhtevägivallaga tegelemine on kogu ühiskonna kohustus, mitte vaid vägivalla all kannatanute isiklik asi. Usume, et kõigil kõrvalseisjatel, olgu nad pereliikmed, sõbrad, töökaaslased või naabrid, on oluline roll sageli nähtamatuks või märkamatuks jääva probleemi märkamisel. Mida teadlikum on ühiskond, seda suuremat mõju avaldame praeguse status quo parandamisele,“ ütles IKEA Eesti turu juht Marko Põder. IKEA Eesti on ellu kutsunud sotsiaalse algatuse “Märka vägivalda”, mis on suunatud nii teadlikkuse tõstmisele lähisuhtevägivalla probleemist kui ka selle probleemi lahendamisele kaasaaitamisele.

Lähisuhtevägivald hõlmab igasugust vaimset, füüsilist, seksuaalset või majanduslikku vägivalda, mis leiab aset lähisuhetes. Seda võib kogeda igaüks, sõltumata soost, vanusest, haridusest või muudest omadustest. „Meie küsitluse kohaselt tunneb Eestis ära 69% vastajatest erinevaid lähisuhtevägivalla liike ja mõistab nende tunnuseid. Olenemata sellest võib aga abi otsimine olla raske, sest sageli on just kõige lähedasem inimene see, kes teeb kõige rohkem haiget, muutes kõrvalseisjate rolli veelgi olulisemaks,“ lisas Põder.

 

Kuidas märgata, kui füüsilise vägivalla tunnused puuduvad?

 

Kink selgitas, et kui tegemist pole nähtava füüsilise vägivalla märkidega, võib olla üsna keeruline märgata ja ka enda jaoks teadvustada lähisuhtevägivalla tunnuseid. „Kui sa märkad inimese olekus või käitumises drastilist muutust, siis tasub tähele panna ka, kas tal on näiteks sagedasi nähtavaid vigastusi, mida ta püüab varjata või neile ebausutavaid selgitusi anda. Kas inimesel on ootamatult langenud enesekindlus ja tõusnud ärevus ning suurenenud kontrollitud pidev side oma partneriga? Või ta on end hakanud isoleerima sõpradest, sotsiaalsetest tegevustest ja isegi perekonnast? Need on vaid mõned märgid, mis võivad viidata vägivaldsele lähisuhtele,” rõhutas ta.

Kui kahtlustad, et sinu lähedane kogeb lähisuhtes vägivalda, võiks kõrvalseisjana proovida esmalt võtta rahulik ja privaatne hetk, et avaldada oma muret ning seal juures hoolimist märgatava suhtes. „Vägivalla all kannatav inimene tunneb end üksildase ja hirmununa, mistõttu võivad olla tal abistaja suhtes esilagu tõrjuvad reaktsioonid. Siinkohal on hea kui märkaja sellest ei heitu ja püüab empaatiliselt läheneda korduvalt ning näidata oma toetust, sest võib olla, et inimene vajab aega, et julgeda oma olukorras rääkida,“ selgitas Kink. 

Kuidas käituda, kui märkad lähisuhtevägivalda?

•      Leia vaikne ja privaatne hetk oma mure väljendamiseks. Ära heitu, kui kannataja reaktsioon on esialgu tõrjuv ja anna talle aega, et ta julgeks oma olukorrast rääkida. 

•      Usu inimest ja kinnita, et vägivaldne käitumine pole kunagi aktsepteeritav ning keegi ei ole seda ära teeninud.

•      Alati on asjakohane küsida inimlik küsimus "mida ma saan sinu heaks teha?". 

•      Kui tunned, et sul ei ole piisavalt teadmisi, kuidas inimest aidata, siis julgusta pöörduma professionaalsete abipakkujate poole, kus kannataja saab soovi korral esialgu anonüümseks jääda.

 

Mida mitte teha, kui märkad lähisuhtevägivalda?

•      Väldi kritiseerivat ja moraliseerivat hoiakut.

•      Ära pisenda olukorda, sest seda kipub vägivalla all kannatav inimene nagunii tegema.

•      Ära avalda inimesele liigset survet, sest liigne survestamine abi otsimiseks või selle vastuvõtmiseks võib abivajaja eemale lükata. Arvestada tuleks sellega, et vägivallast vabanemise protsess on aeganõudev ja igaühel on selleks oma tempo.

•      Ära pane abi andmisel iseend ohtu.

•      Kui tegu on olukorraga, kus on oht inimese elule ja tervisele, siis ära oota, vaid kutsu koheselt politsei.

 

Kui vajad tuge ja nõu, võta ühendust:
• ohvriabi kriisitelefon: 116 006 (24/7) või palunabi.ee;
• lasteabi telefon: 116 111 (24/7) või lasteabi.ee;
• tugi vägivallast loobumiseks: 660 6077 (tööpäeviti 10.00–16.00).
Ohvriabi kriisitelefon 116 006 pakub nii ohvritele kui nende lähedastele või kõrvalseisjatele tuge ja ärakuulamist, seda nii veebis kui ka telefonis. Samuti on võimalik leida endale lähim ohvriabitöötaja või naiste tugikeskuse töötaja, kes aitab lähisuhtevägivalla teemas orienteeruda ning keerulistes küsimustes lahendusi leida: 


Hädaolukorras helista häirekeskuse numbril 112.

Rohkem infot lähisuhtevägivalla kohta: sotsiaalkindlustusamet.ee

Sotsiaalne algatus "Märka vägivalda"

Sotsiaalne algatus “Märka vägivalda” on ellu kutsutud, et olla vägivallavastane hääl kogu Baltikumis. Algatuse eesmärk on tõsta teadlikkust lähisuhtevägivalla probleemist ning aidata kaasa ajutise majutuse parandamisele tugikeskustes. Algatus toimub üheaegselt kogu Baltikumis. 


*IKEA viis veebiküsitluse läbi koostöös ettevõttega Norstat. Uuring toimus 2023. aasta novembris ja selle käigus küsitleti 1000 vastajat vanuses 18–74 aastat.

Sarnased artiklid