MTÜ Tegudeks on tore algatus, mis ühendab lapsevanemaid. Bioneer küsis ettevõtmise eestvedajatelt mõned küsimused. Küsimustele vastasid emade ja tulevaste emade tugirühmade projektijuht Katrin Lumberg, Tallinna ja Rapla tugirühmade juht Janne Ving ning rühmajuhi abi Mirjam Rüütel.

Millest sai alguse emade võrgustiku idee?

Katrin: Minu jaoks oli üheks oluliseks alguspunktiks juhtum kuus aastat tagasi, kui mu esimene laps oli peatselt aastaseks saamas. Olime koos sõbrannaga, kellel on minu lapsega ühevanune laps, külas tema sõbranna juures, kelle peres kasvas aasta vanem põnn. Õhtul saunas pistis perenaine täieliku iseenesestmõistetavusega kõik kolm põnni vanni sulistama, lükkas kõhklevad emmed leiliruumi, pani meie selja taga leiliruumi ukse kinni ja teatas, et tema saab lastega pesuruumis hakkama küll, võtku meie rahulikult leili.

Kuni selle päevani oli minu jaoks iseenesestmõistetav, et ma jalutasin titt kõhukotis mererannas teadmisega, et sel suvel mina ujuma ei saa, sest mul on ju laps. Olin ja teinud kõike ise, ka neid pisikesi asju, mille juures tegelikult kes iganes oleks saanud väikese aitamisega suureks abiks olla, kui ma oleks tulnud selle peale, et sellist abi küsida.

Kui praegune rühmajuht Anu sai lapse, siis käisin aeg-ajalt tema juureski abiks just neid samu imepisikesi asju tegemas. Kui Anu laps oli juba vanem kui aastane, siis kujunes meil koos Arengu Keskusega Avitus välja idee hakata ise emade vastastikuse praktilise abistamise tugirühma tegema, lootuses sellest ka rühmaväliselt toimivat üksteise abistamise võrgustikku kujundada.

Aasta pärast tegime oma MTÜ ning veel pool aastat hiljem algatasid juba järgmised rühmaliikmed teise rühma ka Raplas.

Milliste põhimõtete järgi te tegutsete?

- Me ei jagune aitajateks ja aidatavateks, vaid aidatakse seda, kes parasjagu abi vajab. Usume, et igaüks vajab mõnel eluperioodil (sh nt lapse sünni eel ja järel) teiste abi ning saab ise samal ajal olla mõnes teises asjas abiks kellelegi kolmandale.

- Tegutseme avatud rühma põhimõttel, iga kord võib meiega liituda uusi inimesi ning vahepeal mittekäimine ei takista teinekord jälle tulemast.

- Tugirühm on osalejatele tasuta. Sellest põhimõttest oleme väga hoolega kinni hoidnud. Soovi korral saavad osalejad teha tugirühma toetuseks annetusi otse rühmas või pangaülekandega. Tasuta rühm jätab osalejale võimaluse otsustada rühma jooksul või pärast rühma, kas ja millist väärtust rühm talle seekord pakkus. Kasvõi sümboolselt väikese osavõtumaksu kehtestamisel võiks jääda tulemata keegi, kes tegelikult abi vajab, aga arvab, et ta selle osavõtumaksu maksmist ei saa endale hetkel lubada, või kahtleb, kas rühma pakutav tema jaoks ikka seda raha väärt on.

- Arvestame, et nii rühmas osalejatel kui rühmajuhtidel võivad rühmas kaasas olla lapsed. See on üheks peamiseks põhjuseks, miks oleme algusest peale kasutanud kahte rühmajuhti. Kahe rühmajuhi olemasolu teeb kummalegi rühmajuhile kergemaks vajadusel oma haige lapsega koju jäämise või mitte igal juhul 'kohust täitma' tulemise. Kui kaks rühmajuhti on kohal, saab üks pöörata kogu tähelepanu rühmas osalevatele emadele ja teine tegeleda vajadusel nende (ning enda ja teise rühmajuhi) lastega. Kui üks rühmajuht puudub, saab teise rühmajuhi ülesanded sujuvalt üle võtta mõni vabatahtlik rühmaliige. Kui mõlema rühmajuhi lapsed jäävad korraga haigeks, saavad neid rühma juhtimisel asendada vabatahtlikud liikmed, kes on varemgi mõnda rühmajuhti sujuvalt asendanud.

- Toetame teadlikult isiklike ja kogukondlike sidemete ning vastastikuse aitamise kujunemist rühmaliikmete vahel. Seda soodustavad meie interneti-vestlusgrupp, tutvustusringid rühmas, ühised ettevõtmised, talgutööd rühmade vahel, omavaheline laste- jm asjade taaskasutus, vastastikune lapsehoiuabi ja osalemine SA Dharma projektis "Tugiisikute tugivõrk" jne.

Millest te oma kokkusaamistel räägite?

Räägime emaks saamisest ja ema olemisest. Jagame mõtteid ja kogemusi erinevatel teemadel alates lapseootusest ja –kasvatusest  kuni koduse majapidamise ning töö- ja pereelu ühendamiseni. Enamasti tuleb rühmas juttu sellest, mis on hetkel osalejate elus kõige olulisem. Mõnikord käsitleme ka kindlaid teemasid ja kuulame külalisesinejaid.

Õpime enda praktilisi vajadusi märkama, lihtsat abi küsima ja jagama ning ennast ema rollis hästi tundma. Katsume ka süütundest üle saada, mis paraku paljudel abiküsimisega kaasneb.

Kevadeti oleme rääkinud tervislikust toitumisest ja toidu ise kasvatamisest. Sügisel oli teemaks hoidistamine ning oleme käinud ühiselt seeni ja marju korjamas, kartuleid võtmas ja kapsaid hapendamas. Talvel oleme teinud villatekki ja piparkoogitainast ning katsetanud kohupiimavärvi. Peame oluliseks ökoloogilist maailmavaadet ning pärandkultuuri hoidmist ja kasutamist.

Alati pole meil tegemist väljakuulutatud rühmaüritusega -  küllaltki tihti kujunevad ka omavahelised ettevõtmised lõpuks rühma üritusteks. Organiseerunud grupp ei välista meie puhul spontaanseid ettevõtmisi.

Te erinete paljudest emadele suunatud tugigruppidest selle poolest, et tegutsete tasuta. Kuidas on teil õnnestunud organiseerida asjad nii, et raha tarvis ei olegi?

Paar korda oleme saanud toetust Hasartmängumaksu Nõukogust, millega oleme saanud maksta ruumi üüri ja rühmajuhtidele tasu. Muul ajal on rühmajuhid töötanud tasuta. Ka ruumid õnnestus alguses Arengu Keskuselt Avitus tasuta saada ning 2008.aasta sügisel tegutsesime hoopis kordamööda erinevate rühmaliikmete kodudes. Raplas saime samuti alguses ruumi tasuta ning just värskelt ka järgmiseks pooleks aastaks HMN toetuse peale.

Põhimõtteliselt on rühmajuhid valmis rühma tegema ka tasuta, kuid projektiraha on vajalik asja süsteemsemaks korraldamiseks - teavituseks (flaierid, kuulutused jm), ruumirendiks ning selleks, et ühel hetkel ei jääks rühm tegemata sellepärast, et rühmajuhtidel raha teenimise kõrvalt rühma jaoks aega ei jää.

Oleme üritanud hoolitseda, et rühmajuhid lisaks tasuta tegutsemisele oma raha rühma peale ei kulutaks - näiteks tasuta ruumi kaotamisel kaalusime varianti ka rühmajuhtide rahakoti peal edaspidi renti maksta, kuid selle asemel riskisime rendiruumist loobuda ning tasuta rühmaliikmete kodudes tegutseda. Selline otsus tasus kuhjaga ka ära.

Oleme täheldanud, et ühed ja samad lahendused ei jää kestvalt toimima. Uute inimeste liitumisel tekib tavaliselt ka uus sünergia, see omakorda hoiab üleval tegijate ja osalejate entusiasmi.

Kus teie rühmad kokku saavad?

Tallinna rühm kohtub teisipäeviti ajavahemikul 10.30-12 Naerusuu mängutoas (Räägu 39).

Rapla rühm saab kokku iga kuu 1. ja 3. kolmapäeval kell 18.00 Piilupardi mängutoas (Viljandi mnt 3, II korrus).

Miks on oluline, et emad omavahel suhelda saaksid?

Lisaks tugirühmas suhtlemisele on oluline koos tegutsemine ja isiklikud kontaktid.

Värske lapsevanema elus tekib tihti olukordi, kus on oluline, et oleks olemas keegi, kellele rääkida - kes kuulab, mõistab ja toetab. On see siis lapse esimene palavik või hoopis esimesed sammud.

Vanasti kasvatas last kogu küla, kuid tänapäeval on emad oma mugavustega korterites , mis asuvad korrusmajades, kus naaber naabrit ei tunne, sageli väga üksi.

Oluline on oma probleemidest rääkida ja kui isiklik probleem tundub liiga hirmutav, et sellele nimegi anda, saab suurepäraselt proovida lahendada teise naise sarnast probleemi, kuna see annab näilise turvalisuse, et tegemist pole "minu" murega.

Samuti hindame kõrgelt murede kõva häälega esitamist, see annab võimaluse ka endal neid nn kõva häälega kuulda. Siis võib juhtuda, et ootamatult suudetakse näha neid asju juba hoopis uue nurga alt.

Kokkuvõttes - pole suuremat rõõmu, kui jagatud rõõm ja väiksemat muret, kui jagatud mure.

Kui mõni Bioneeri lugeja sooviks oma kodukandis sarnast emade tugirühma teha, kas tal on võimalik teiega kampa lüüa? Kas ootate endaga liituma uusi emade gruppe?

Näeme väga hea meelega, et sarnased grupid käivituksid ka teistes piirkondades.

Hetkel tegutseb Rapla rühm kaks korda kuus ning seal on üks rühmajuht Tallinnast ning teine Raplast. Perspektiivis loodame, et aasta jooksul 'kasvab' Rapla rühmast välja teine kohalik rühmajuht ning edasi saab Rapla rühm tegutseda iseseisvalt, ilma Tallinna rühmajuhi pideva kohalolekuta.

Sama valemiga võiksime toetada Tallinna rühma kogemuse 'importimist' teistesse piirkondadesse. Vajadusel võime proovida leida rahastuse rühma käivitamise perioodiks, sh Tallinna-poolse rühmajuhi transpordikuludeks.

Kas MTÜ Tegudeks tegeleb peale emadevõrgustiku veel millegi põnevaga?

Kogu meie tegevus on hetkel seotud meie põhiideega - aitame peredel üksteist aidata. Emade ja tulevaste emade tugirühmast alguse saanud idee on muutumas pigem perede kaasamiseks. Teeme ka ökokoolitusi, talguüritusi jms eesmärgiga kaasata kogu pere. Koordineerime SA Dharma pere tugiisikuid Harju- ja Raplamaal ning osaleme SA Dharma projektis „Tugiisikute tugivõrk“.

Mida on emade võrgustiku organiseerimine teile endale õpetanud?

Katrin - Kus on naised, seal on intriigid :)

Janne - Rühmatöö on õpetanud asju analüüsima, keelt hammaste taga hoidma ja tõmbama piire. Olen õppinud ütlema ei. Kindlasti olen leidnud väga palju uusi võimalusi probleemide lahendamiseks ning olen õppinud tegema vahet, kas on tegemist enda või teise probleemiga.

Mirjam - Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi kindlasti saab.

Lugege lisa: http://www.tegudeks.ee/

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta