Aale-Triinu Sonn: "Hinga ja ela!"

Kuidas hingad nõnda elad – kõlab nagu vanasõna!  Bioneer uurib, mida õpetab iidne joogateadus hingamisest. Teemast räägib kriya hatha jooga juhendaja Aale-Triinu Sonn.

Kui palju oma elust oled sa olnud hingamiseta? Ilmselt mõned hetked vee all või hoopis näiteks rasket kotti selga vinnates. Pluss mitmed ülilühikesed hetked sisse- ja väljahingamiste vahel… Aga isegi kui kõik need kokku liita, on ilmselge, et see pole kuigi suur protsent. Hingamine on midagi, mis möödapääsmatuna on elu juurde kuuluv. Sedasama annab ka edasi üks ilus Eesti keelne sõna –  eluhingus.

Hingan välja, loobun kasutatud õhust ja see vaob minevikku. Sissehingates täidan keha uue õhuga. Hingamine võib olla hetkest hetkesse aga väga erinev. Enam kui 5000 aastat tagasi – juba sellest ajast on teada meieni jõudnud hingamisharjutusi – märgati seaduspära, et inimesel on mitmeid erinevaid hingamise mustreid ja neile vastavad alati konkreetsed psüühilised seisundid. Ja tõepoolest, vaadates kasvõi tagasi oma elule, on selge, et erinevates seisundites on hingamine olnud erinev. Kuidas hingab ärritunud ja vihane inimene? Aga rahulik ja tasakaalukas? Palju rohkem, kui esialgu arvata võib, saab inimese kohta teada juba pelgalt tema hingamisviisi järgi. Hingamine on hinge peegel… Aga muide, mis kõige huvitavam kogu asja juures – hea küll, hingamine muutub vastavalt psüühilisele seisundile, aga kas ka vastupidi? Jah! Muidugi tekib nüüd õigustatud küsimus – kuidas siis on see kõige õigem hingamine? Mis on õigem, oleneb sellest, millist seisundit meil vaja on.

Üks kuldreegel, mis kehtib iga olukorra kohta on järgmine: ära hoia hinge kinni, isegi mitte korraks, sisse- ja väljahinguse vahel. Hinga ühtlaselt, nagu tuuleõhk liigub looduses – mitte kunagi ei peatu see äkki.

Teine moment hingamise juures, mida ei teeks paha kasutada igapäevaselt hoopis rohkem, kui me harjunud oleme, on joogas tuntud nn ‘kõhuhingamise’ nime all. Anatoomiliselt tähendab see kopsu alumiste sagarate aktiivsemat tööd. Kõhuhingamist on peetud joogateaduses oluliseks mitmetel erinevatel põhjusel, muuhulgas aga näiteks psüühilise tasakaalu toetaja ja emotsioonide rahustajana. Selline hingamine tagab rahuliku, samas mitte uimase, vaid tasakaaluka aktiivsusega üldseisundi, milles saab ka tööd teha ja veel vägagi hästi! Samas võib seda kasutada ka õhtul enne magama minekut lõõgastuseks. Täpsemat juhendust saad alljärgnevast väikesest harjutusest.

Praktiline nipid üldiseks rahunemiseks: 

  • aseta peopesad lõdvalt kõhule. Hinga aeglaselt nina kaudu 10 korda nii, et kõhupiirkond sisse hingates veidi paisub ja välja hingates lameneb;
  • märka oma üldist seisundit;
  • kõhuga hingates oleme reeglina rahulikumad ja tasakaalukamad.

Vaata lisa www.lilleoru.ee