„Tants on midagi enamat kui lihtsalt füüsiline liikumine. On ju suur vahe, kas inimene läheb läbi elu õlad längus ja nina maas või sirge seljaga, pea püsti. Tegelikult mõjutab kehahoid ja koordinatsioon kogu su elu. Tants aitab märgata oma kehahoiakut ja parandada elu kvaliteeti.“

Kõrgema astme joogaõpetaja – acharyaks – Nandi Devar on Berliini Tantsuülikooli diplomiga professionaalne tantsija ning koreograaf. Mitu aastat on ta juhtinud tööd oma jooga -ja tantsustuudios Düsseldorfis. Eelmise aasta talvel saabus Nandi pooleks aastaks Eestisse, Lilleoru keskusesse, et eralduda ning enesesse süüvida. Kui tema ritriit (tuleb inglise keelsest sõnast retreat, mis tähendab tagasi tõmbumist, eraldumist) siin lõppes, oli küpsenud ka otsus – Eesti on parim paik valitud vaimse tee jätkamiseks ning ta otsustas jääda Eestisse pikemaks ajaks. 

Nandi tervitab, kaval säde silmanurgas, selges eesti keeles, kuigi väikese aktsendiga. Kuna kavas on end pikemaks ajaks Eestiga siduda tegeleb Nandi usinalt eesti keele omandamisega – relvastatud mitme õpiku ning eraõpetajaga on mehel soov keel nii ruttu kui võimalik omandada. Ise on ta optimistlik, sest hispaania keele omandas ta iseseisvalt poole aastaga, kui elas flamenkot õppides Hispaanias. „Olin sunnitud rääkima. Olin hommikust õhtuni keelekeskkonnas ja mul ei jäänud mingit võimalust inglise või saksa keeles suhelda.“  Samas möönab ta, et Eestis on veidi raskem, sest kõik ta head sõbrad siin valdavad vabalt inglise keelt ning sageli on ka mugavalt käepärast mõni Lilleoru vabatahtlikest tõlkidest. Siiski kinnitab ta, et kui oma elamine – Nandi ehitab väikest eksperimentaal-ökomaja – valmis, siis sellest vabanenud aja pühendab ta eesti keelele. 

Lisaks ehitamisele, keeleõppele ja vaimsele pühendumisele on Nandil omalt poolt ka midagi jagada. Koos heade sõprade joogaõpetaja Aale-Triinu Sonniga ning jooga- ja tantsuõpetaja Annika Nõmbergiga avas Nandi septembris Tallinna kesklinnas Narva maanteel oma stuudio „Stuudio 108“. Nandi annab seal hatha jooga (harjutused füüsilisele kehale) tunde ning juhendab meditatsiooni ja ka sufitantsu. Ise nimetab Nandi sufitantsu teadliku liikumise kunstiks, kus ühendatud on liigutuste täpsus ning selge teadvelolek.  

Nandi Devar. Foto: Lilleoru.ee

Miks sufitants? See ei ütle eestlastele midagi. Mõnele võib-olla seostub dervišite keerutamisega.

Juba aastasadu omavad mõned Pärsia sufi meistrid unikaalseid teadmisi tantsust ja liikumistest. Sufism on islami müstiline vool, mis on suunatud vahetu isikliku kogemuse kaudu jumaliku tõe ja armastuse otsingutele. Mõiste "sufism" on tuletatud araabia sõnast sufi ehk müstik. Tants väljendab inimese hingelist teekonda täiuslikkuse poole. See on kõrgemal ajast ja ruumist ja kõrgemal mõistusest, kõrgemal kõigest.

Minu õpetaja oli väga huvitav ja sügav inimene. Ta õpetas ka võitluskunste ja oli väga hea pianist. Ta ei olnud üldse islamimaadest, hoopis Argentiinast. Ta ei kasutanud ei kostüüme ega ka muid rituaalseid esemeid. Teine õpetaja oli Pärsiast, südamlik ja lihtne. Ta ei õpetanud pärsia traditsioonilist tantsu, vaid ajatut ja uudsusele avatud tantsu ja liigutusi. Tema õpetuse võlu oli selle lihtsuses.

Näiteks õpitakse sufide tantsus üht sellist liikumist, kus tuleb liigutada väga aeglaselt vaid oma käsi. See ei ole üldse kerge. See vajab täielikku tähelepanu ja keskendumist. Aga selle liikumisega oled sa väljaspool oma töömuresid, igapäevaseid askeldusi ja stressi. See on väga värskendav kogemus. Sa lihtsalt oled selles hetkes ja see hetk on väga tugeva mõjuga. Nagu värske päikesepaisteline hommik.

Mida tants inimesele annab?

Avastasin tantsu imepärase mõju inimese arengule. Leidsin nendes liigutuste süsteemis potentsiaali tekitada teadlikkust. Pean teadlikkust oluliseks, sest see on võti õnneliku ja eduka elu juurde.

Kui rääkida üldse tantsust ja liikumisest, mitte konkreetselt sufitantsust, siis kindlasti on füüsilise keha kontrollimine ja korrastamine seotud ka meie teiste eluvaldkondadega, mitte ainult füüsilise tasandiga. Võtame näiteks koordinatsiooni ja kehahoiaku. See ju mõjutab otseselt meie suhtumisi, mõtteid ja tundeid. Kuidas sa sammud läbi elu? Kuidas liigud läbi elu, kas eluraskustest kössi vajunult või pea püsti ja rõõmsalt. See on midagi enamat kui lihtsalt füüsiline liikumine. Vastavalt kehahoiakule tunned end ka erinevalt oma kehas. See kõik mõjutab ka suhteid teiste inimestega, tegelikult mõjutab kogu su elu. Tants aitab märgata oma kehahoiakut ja seda parandada, aitab teadvustada hingamist. Hingamine on ju ka väga oluline. Kas ma hingan või hoian hinge kinni ja tekitan sellega endale stressi? Tantsides hakkad seda kõike märkama ja teadvustama ning see viib õnnelikku ja rahulikku seisundisse.

Nandi Devar. Foto: Lilleoru.ee

Oled lõpetanud väga mainekad tantsukoolid ja õppinud erinevaid tantsustiile. Mida tants sulle on andnud?

Olen tõesti tantsinud läbi elu ja see tants on andnud mulle midagi väga otsest ja konkreetset –  lihtsuse ja rahu. On võtnud ka. Kaotasin tantsu abiga palju isiklikke emotsionaalseid piiranguid – näiteks hirmu ja tagasihoidlikkuse, häbelikkuse. Muutusin keskendunuks, täiskasvanulikumaks, rahulikumaks, hakkasin elu ja tantsu nautima. Ka füüsiline vorm  paranes. Tants on väga intensiivne praktika ning tal on palju häid mõjusid.

Kuidas sinust sai tantsija?

Juhuslikult. Sõin hommikust ühes tänavakohvikus ja üks mees koputas mu õlale ning küsis, kas saaksid mind aidata. See mees tassis autost välja skulptuure. Need olid väga ilusad skulptuurid ja loomulikult aitasin neid tassida. Nende skulptuuride vahel hakkasid tantsima moderntantsijad. See oli lummav. Tantsu teemaks oli „Palverännak…“ Peale etendust kutsusid nad mind oma stuudiosse ja mõtlesin, et miks mitte. Otsustasin hakata tantsu õppima. Olin siis 19-aastane.

Tegin alguses neli tundi trenni päevas. Ma ei valinud seda elukutset. Ma lihtsalt vaatasin, et mulle see meeldib, tahan seda teha ja siis lihtsalt järgisin seda teed. Jätkasin aina õpinguid. Mu füüsiline vorm oli väga hea selle kohta, et alustasin suhteliselt hilja. Ma ei mõelnud kunagi sellele, et minust saab professionaalne tantsija. Tundsin, et see on õige asi ja lihtsalt tegin.  Lihtsalt öeldes tegin valiku oma südame järgi. Ma ei mõelnud rahast ja kindlustusest. Täitsin oma eluülesannet. See on nagu teadmine, et sa pead seda tegema ja sa teed seda. Lihtsalt. See oli minu jaoks nauding, aga mitte alati ei olnud ainult lõbu. Tants on väga ränk füüsiline töö. Vahest sama nagu tippsportlasel. Meil oli tantsukoolis päris karm kord, lausa sõjaväeline kord võiks öelda. Kui korraks aknast välja vaatad, ei keskendu, visatakse tunnist välja. Seal nalja ei tehtud. Distsipliin oli tugev. See polnud sageli sugugi naljakas.

Nandi Devar. Foto: Lilleoru.ee

Kuidas sattusid Eestisse?

Enne seda kui hakkasin tantsuga tegelema, huvitusin idamaistest filosoofiatest. Arvasin kogu aeg, et siin maailmas on midagi veel, miskit, mis on kõrgemal sellest, mida meile koolis õpetatakse ja mida vanemad suudavad mulle õpetada. Lugesin palju ja otsisin üles vaimse kirjanduse kirjutajad ning tahtsin aru saada, mida nad mõtlesid sellega ja mida öelda tahtsid.

Mu esimene reis oli 16-aastasena Kanada mägedesse. Kohtusin seal paljude huvitavate inimestega. Uurisin indiaanlaste spirituaalset elu ja minu jaoks ei olnud see usk, vaid teadmised, mille läbi võid elus jõuda õnneliku ja rahuliku olekuni. Mind kannustas otsingutele ka küsimus, mida ma teen siin ilmas, kuhu ma lähen ja mis on mu ülesanne. Õppisin mitmete spirituaalsete õpetajate ja meistrite juures lühemat ja pikemat aega. Mingil momendil valisin jooga tee, sest sain aru, et jooga tee on äärmiselt täpne ning sellega saan tegeleda ka üksi. Ma ei vaja selleks tuge ega välist abi. Võin ise midagi teha ja ise muuta midagi endas. See on praktiline ja igapäevane. Nii leidsin kriya jooga, tegin lühikese aja jooksul läbi kõik koolitused ning sain joogaõpetajaks.

Sinu vaimsete otsingute tee on seega pikk ja kogemusterohke?

Jah, olen juba kakskümmend aastat uurinud ja praktiseerinud mitmete vaimsete traditsioonide õpetusi ning alati on sellega tihedalt seotud olnud ka liikumine. Olen lõpetanud tuntud Saksa tantsuülikooli Folkwang Hochschule nii kaasaegse tantsu kui balleti erialal ning olen diplomeeritud soolotantsija. Lisaks olen olnud ka professionaalne flamenkotantsija, õpetaja ning koreograaf.

Vaimsetest distsipliinidest olen uurinud Jaapani ja Tiibeti budismi, Dzogcheni Sogyal Rinpoche juhendamisel, kuus aastat idamaiseid võitluskunste erinevate meistrite juhendamisel ning seitse aastat sufitantsu Sufi õpetaja käe all.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta