Laupäeval, 2013. aasta 23. novembril Tartus toimunud Hiie väe tunnustamise sündmusel kuulutati aasta hiie sõbraks Ida-Virumaa Vaivara valla elanikud Helmi Kaljurand, Tambet Torpan ja Tarmo Kasikov. Tunnustus pälviti Hiiemetsa küla hiies asuva pärimustega seotud Kanepkaula kivi kaitsmise eest.

2005. aastal toimunud Tallinn-Narva maantee remonditööde ajal kaitsesid hiiesõbrad maantee ääres asuvat kivi äravedamise eest. Kohalikule rahvale märgilise tähtsusega rahn õnnestus päästa järjekindla selgitustöö tulemusena. Kanepkaula kivi on ainus rändrahn Eestis, mis asub suure riigimaantee tammis. Kohalike lanike saavutusele lisab kaalu see, et kivi ei ole muinsus- ega looduskaitse all.

 

Tunnustust vastu võtma tulnud Helmi Kaljurand vöötati rahvariidevööga. Austuse ja usalduse märgina anti talle üle hiie sõbra kirves. Hiie sõbrale esitatud liigutava tänu-regilalulu ajal tõusis saalis viibinud rahvas püsti.

 

Kuni eelmise aastani Vaivara vallas keskkonnanõunikuna töötanud Helmi Kaljurand kutsus oma sõnavõtus eesti rahvast üles oma hiiepaikasid hoidma. "Meie Vaivara vald ja samuti Hiiemetsa hiis on eelnevatel aegadel palju kannatanud. Me saame kaitsta vaid riismeid, mis on jäänud pühapaigast. Eesti rahvas, hoidke ma hiiepaikasid", ütles Helmi Kaljurand.

 

Pikemalt aasta hiie sõbra väljakuulutamisest loe siit.

 

Hiie väge tervitama tulnud Soome omausuühenduse Taivaannaula esimees Mirka Turpeinen kõneles, et nad järgivad oma pärimuse ja pühapaikade hoidmisel Maavalla koja eeskuju. Vennasrahvaste omausuühenduste vahel toimub tihenev koostöö. Järgmisel aastal oodatakse maausulisi Taivaannaula suvelaagrisse.

 

Riigikogu looduslike pühapaikade toetusrühma aseesimees Juku-Kalle Raid kahetses, et hoolimata ilusatest arengukavadest on Eesti pühapaikade olukord jätkuvalt halb. Pühapaigad on kaardistamata ja nende kaitset takistavad puudulikud seadused. Riigikogu looduslike pühapaikade toetusrühm korraldab ühapaikade päästmise teemadel jaanuaris avaliku sündmuse. Raid avaldas lootust, et olukord edaspidi paraneb ning kutsus inimesi üles meenutama Riigikogu liikmetele igal võimalusel pühapaikade kaitsmise tähtsust.

 

Juku-Kalle Raidi antud hinnangut pühapaikade olukorrale kinnitas Maavalla koja vanem Ahto Kaasik oma ettekandes aasta hiiesündmustest. Eesti ligi 110 kihelkonnast on pühapaigad kaardistatud vaid kaheksas.

Teada olevast 2800 ajaloolisest pühapaigast on mingil määral arheoloogilise või looduspärandina kaitse all 8% ning kaitse all pole ühtegi pühapaika kui sellist. Vähese uurituse ning puuduliku õiguskorralduse tõttu on enamus pühapaiku suures hävimisohus. Valitsus ei ole suutnud täita kohustust tagada pühapaikade uurimine ja kaitsmine ning sellega peavad tegelema üksikisikud ja vabaühendused.

2012. aastal lõppenud pühapaikade arengukava rahastati kõigest 19% ulatuses, arengukava uuendamisega venitatakse ning pühapaikade kaitseks mõeldud seadusemuudatusi ei ole toetatud. 2013. aastal pidas Kultuuriministeerium kinni isegi Riigikogu määratud 14 000 eurose toetuse, mis oli mõeldud pühapaikade kaardistamiseks ja andmekogu loomiseks.

 

Kõrgema Sõjakooli ülem kolonelleitnant Mati Tikerpuu kirjutas sündmuse puhul: "Side looduslike pühapaikade ning riigikaitsjate vahel on läbi ajaloo eksisteerinud. Käisid ju meie esivanemad sealt jõudu ammutamas ja kordaminekut palumas meie maa kaitsmiseks võõrvallutajate vastu.

Oma esivanemate kommete au sees hoidmine on oluline osa meie rahva identiteedi ja kultuuri säilitamisel. Ilma selleta kahaneks ka kaitsetahe. Soovin Teie üritusele kordaminekut ning kõigile rahvuskultuuriga tegelejatele edu nende ettevõtmistes!"

 

Kuvavõistluse looduskaitse auhinna üleandmisel avaldas Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru piirkonna juhataja Ena Poltimäe heameelt, et ameti ja Maavalla koja vahel on tekkinud hea koostöö. Autasustamisel võtsid veel sõna Eesti Rahva Muuseumi direktor Tõnis Lukas, Eesti Rahvaluule arhiivi juhataja Risto Järv, Muinsuskaitseameti osakonnajuhataja Ilme Mäesalu ning Võro Instituuti esindanud kirjanik Jan Rahman.

 

Hiiesõbraliku tegevuse eest tunnustati nelja ettevõtmist. Hõbetähega varustatud aukirja vastu võttes lausus filmide "Hiite lummus" ja "Looduslikud pühapaigad Eestis" valmistaja Rein Maran, et töö käigus hakkas ta mõistma, et hiied on Eesti vanimad looduskaitsealad. "Unistan, et keskkonna- ja kultuuripärandi kaitsjad ühendavad pühade paikade kaitsmisel edaspidi oma jõud", ütles Rein Maran.

 

Jõgeva valla Paduvere ohvrikivi kaitsnud Jõgeva sordiaretuse instituudi direktor sõnas, et kohalikud elanikud peavad teadma, kus pühapaigad asuvad. Muidu ei ole võimalik hiisi kaitsta.

 

Rae valla Taaritammemäe kaitsmise eest tunnustatud Kodurahu seltsingu esindaja arhitekt Margus Vain avaldas lootust, et riik asub oma kohustusi täitma ning inimesed ei pea edaspidi pühapaikade kaitsmiseks enam millegi vastu võitlema.

 

Tunnustatud hiiesõbralikest tegudest kirjutatakse pikemalt siin.

 

Sündmusel autasustati samuti hiite kuvavõistluse võitjaid. Võistluse peaauhinna võitnud Mari Eli rahvusliku teatri peakunstnik Sergei Tanõgin kõneles maride hiietavadest ning põlise loodususu tähtsusest rahvusliku eneseteadvuse hoidmisel. Võidukuval on jäädvustatud kord viie aasta tagant toimuv maailmapalvus, millest 2007. a võttis osa kolm tuhat inimest .

Kõiki võidukuvasid näeb siin.

 

Aasta hiie sõber kuulutati tänavu välja kuuendat korda. Varem on aunime pälvinud Muhu saare pühapaikade hoidja Martin Kivisoo, Paluküla Hiiemäe hoidjad Arvi Sepp, Lembi Välli ja Toivo Sepp, Lehmja hiietammiku hoidja Mari-Ann Remmel, Maardu hiiemetsa hoidja Jaanus Hiis ning ristipuude hoidja Marju Kõivupuu. Noore hiiesõbrana on ära märgitud Minni Saapar, kes kooliõpilasena kaardistas Saaremaal Pihtla vallas asuvad pühapaigad.

 

Hiie sõbra aunime võib anda inimesele, ühendusele või asutusele, kelle sihikindla tegevuse tõttu on ajalooline looduslik pühapaik säilinud või selle seisukord paranenud. Hiie sõbra aunime saaja valib esitatud isikute hulgast välja Maavalla koja, Hiite Maja SA ja EVT Põlisrahvaste SA moodustatud valimiskogu.

Sarnased artiklid