Agbobloshie linnaosa Ghana 1,6 miljoni elanikuga pealinnas Accras on tuntud üle kogu maailma kui  „toxic city“, (ehk mürgise linna) nime all. Hiiglaslikule ebaseaduslikule prügimäele koguneb juba aastaid elektroonikajäätmed tervest maailmast. Prügilat kinni panna ei ole nii kerge.

Kõikjal põlevad elektroonika ja muud jäätmed: juhtmed, külmikud, printerid, arvutid, rehvid. Agbobloshies asub Lääne-Aafrika suurim elektroonikajäätmete prügila.

Lapste ja noorte osaks jääb jäätmetega raha teenida. Nad sulatavad lahtisel tulel suitsu sisse hingates juhtmeid ja trükkplaate ning müüvad siis metalli kokkuostu, kaubaks lähevad vask, alumiinium ja tina.

Kaheteistaastane Peter teenib niimoodi endale raha. Headel päevadel teenib ta 2 cedit, mis teeb meie rahas vähem kui euro. Peter näitab oma käsi ja jalgu, mis on täis põletikus haavu. Need on põhjustatud klaasikildude ja teravate metallitükkide poolt, millega poiss elektroonikajäätmeid lammutades kokku puutub. Ta kaebab ka pideva peavalu üle.

Kui mürgised ja kantserogeensed need prügimäe aurud tegelikult on, mida ta siin igapäevaselt sisse hingab, sellest pole Peteril aimugi.

Keskkonnaaktivist Mike Anane heidab arenenud tööstusmaadele ette mürgiste jäätmete maha laadimist, mida nad ise oma koju ei taha.

“Loomulikult nad teavad, et elektrijäätmed illegaalselt siia tuuakse. Ja nad peaksid midagi selle vastu ette v6tma. Sest see pole ju vaid ebaseaduslik, see on ka kuritegelik. Peale selle on ebamoraalne, oma mürgist prügi teistes riikides maha laadida. Seda enam kui nad teavad, et Ghanas nii infrastruktuur kui ka oskused tööstusmaadest pärit elektroonikajäätmete töötlemiseks puuduvad. Kui Euroopa elektroonikajäätmeid ei taha, ei ole ka Ghanal seda vaja.“

Aga prügi on juba Ghanas. Accra linnavalitsus tahaks prügimäe meeleldi kinni panna. Victor Kotey on Accra jäätmetekäitluse osakonna juht. Ta teab, et vastutustundetud äritsejad saavad suurt kasumit nende arvelt, kellel lihtsalt midagi muud üle ei jää kui Agbobloshie prügimägedest kasutamiseks sobivaid materjale otsida. Oma tervise arvelt.

Kuid see on ainult Agbogboshie asjaloo üks külgedest. Prügimägi on paljudele töökohaks. Ohtlik, tervistkahjustav – aga ikkagi töökoht, kus nad elus olemiseks vaevarikast raha teenivad. Hinnangute alusel töötab 6.000 kuni 10.000 inimest prügi- ja elektrijäätmete äris.

Kotey linnavalitsusest näeb asja nii:

„Kui siin k6ik ilma lubadeta tegutsevad – need inimesed osutavad ka palju tähtsaid teenuseid. Linnaosades, kus linnavalitsus prügiteenustega järgi ei j6ua, seal korjavad nemad prügi.“

Nii täidavad nad teatud mõttes lünga. Kui linn prügimäe kinni paneks, siis oleks vaja nendele inimestele leida alternatiiv.

Agboboshie prügimäe ümbrusse on tekkinud äride võrgustik, kus leidlikud tehnikud elektrijäätmeid lahkavad. Ja nendest uusi tooteid konstrueerivad.

Kõiki asjaolusid arvesse võttes jääb peale siiski nõudmine: Agbobloshie ebaseadusliku prügimäe peab kinni panema. Aga keegi ei tea, kuidas? Kes maksab, kes kõrvaldab kahjud?

Samuti on ebakindel nende inimeste saatus, kes prügi seest endile elatist teenivad. Sellepärast ka seni midagi ei muutu.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta