Lääne-Aafrika on suurim šokolaadi tooraine ehk kakao tootja maailmas, sealt pärineb 70% maailma kakaoubadest. Piirkonna kõige suuremad kakaotootjad on Elevandiluurannik ja Ghana. Elevandiluurannikult saadakse 43% maailma kakaosaagist. Igal aastal tarbitakse maailmas umbes 3 miljonit tonni šokolaadi ja teisi kakaotooteid ning nõudlus sellel turul kasvab iga aastaga 2-5%.
- Tarbimine ja tervis
- Autor: Laura Mägi, toimetas Marian Sarapuu
- 24. november 2017
- Foto:Kakaokorjaja. Pixabay, CC Public Domain
Kakao on vihmametsades kasvav nõudlik taim. Ta vajab kaitset tuule ja päikese eest, väetamist ning on vastuvõtlik haigustele ja kahjuritele. Puud hakkavad vilja kandma viiendal aastal ja on viljakad keskmiselt 30 aastat. Aastas kasvab kakaopuul ca 30 kauna, igas ühes 30-40 uba. Ühes naelas kakaos on ca 400 kuivatatud uba.
Kakaofarmerid eelistavad aga lühemaealisi saagikamaid hübriidsorte, mida kasvatatakse päikese käes ja pritsitakse usinalt putukamürkidega. Lisaks kurnavad need sordid maad ja uute taimede istutamiseks peavad farmerid laiendama vihmametsade arvelt üha uusi põllumaid.
Maailma kakaotoodangust tuleb 90% perefarmidest
Igal perefarmil on keskmiselt 2 ha tootmismaad. Elevandiluurannikul on üle 600 000 kakaofarmi ja nendes töötab hinnanguliselt 40% riigi rahvastikust. Suurbritannia päevalehe Guardiansi 2017. a. uuringust ilmnes, et Lääne-Aafrika metsaraie on seotud šokolaaditööstuse varustamisega kakaoubadega.
Keskkonnakaitse organisatsiooni Mighty Earth´i uuringu raportist selgub, et 90% Lääne-Aafrika rahvusparkidest ja kaitsealadest on muudetud kakaoistandusteks, ohustatud on nii šimpansite kui ka elevantide elupaigad. Näiteks on Elevandiluurannikul vähenenud elevantide populatsioon mitmesajalt tuhandelt 200-400 isendini. Mighty Earth´i raportist nähtub samuti, et ajavahemikul 2001-2014 on Ghana kaotanud 291 254 aakrit kaitsealust metsa ja 7000 km² metsa, mis teeb kokku 10% riigi metsadest. Sekkumiseta võib Ghana kaotada kogu väljaspool rahvusparke asuva metsa järgmise 10 aastaga.
Elevandiluuranniku metsadest on aastatel 1960-2010 kadunud 80%, millest omakorda 70% on seotud just illegaalse vihmametsaraiega kakaoistandusteks ning 12% kakaost toodetaksegi juba rahvusparkide sees. Hinnanguliselt on Elevandiluurannikul 6 miljonit aakrit metsa ehk 1/5 sellest, mis oli riigil 1960. a. iseseisvudes.
Kakaotööstus kasutab ära nii Lääne-Aafrika metsi kui sealseid kogukondi
Kohalikud farmerid müüvad kakaod suurtes kogustes vähese raha eest. Elevandiluuranniku kakaofarmerid teenivad keskmiselt 50 USA senti päevas, Ghanas 84 USA senti päevas. Farmerid on nii vaesed, et ei saa endale isegi kakaoubade äraveoks veoautot osta. Samuti on suureks probleemiks kakaotaimede vananamine ja ka farmerite endi kõrge iga, sest kakaost saadav sissetulek ei motiveeri noori kakaofarmeriteks hakkama. 1980ndail said kakaofarmerid 16% šokolaaditahvli hinnast, praegu aga ainult 6,6%. Enamik Elevandiluuranniku kakaofarmereid pole kunagi šokolaadi maitsenud.
Madal tasu sunnib kakaofarmereid kasutama lapstööjõudu
Kõnealustes riikides on umbes 2,3 miljonit lapstöötajat, noorimad neist on 5-aastased. Lapsed teevad 12 tunniseid vahetusi, peavad töötama pestitsiididega ja kasutama ohtlikke tööriistu. Šokolaadiettevõtted on ühiselt kinnitanud küll lapstööjõu kasutamise vähendamist Ghanas ja Elevandiluurannikul 70% aastaks 2020, mitte aga nähtuse täielikku likvideerimist oma hankekettides. Kuigi šokolaadid on tänapäeval erinevate märgistega, nt õiglase kaubanduse või Rainforest Alliance´i tähisega, ei ole lapstööjõuta šokolaadi valmistamine garanteeritud. Näiteks filmis üks Taani ajakirjanik 2011. a. Rainforest Alliance´i nõuetele vastavaid Lääne-Aafrika farme, kus kasutati lapstööjõudu.
Teadlaste sõnul aitab Lääne-Aafrika vihmametsade raie kaasa üleilmsetele kliimamuutustele
Vihmametsade raie hoogustab globaalset soojenemist kiiremini kui terve maailma transpordisektor. Kliimamuutused põhjustavad kakaokasvatuspiirkondades temperatuuri tõusu ja vähendavad sademete hulka, mis viib muutusteni taimede kasvuperioodis. Lisaks hävitavad kakao hübriidsordi kasvatamisel kasutatavad putukamürgid looduslikke elupaiku, saastavad vett ja ohustavad farmerite tervist. Pea poolt maailma kakaoturgu kontrollib ainult kolm suurettevõtet: Cargill, Olam ja Barry Callebaut. Mighty Earth´i uuringus tuvastati kakaoubade liikumist farmeritelt läbi vahendajate just nende kolme kauplejani, kes müüvad toodangu edasi Euroopa ja USA šokolaadikompaniidele.
Mighty Earth´i esindaja sõnul peaksid metsaraiumisega tekitatud kahjud korvama šokolaaditootjad ja kaupmehed
Šokolaaditööstuse suurettevõtted on teadvustanud oma vastutust. Näiteks õhutas 2017. a. alguses Wales´i prints Charles šokolaaditööstuse ettevõtteid ühiselt tegutsema vihmametsade raie peatamiseks ja 34 ettevõtet lubasidki avalikustada ühistegevuskava Bonni kliimakonverentsil.
Pärast välisajakirjanduse sekkumist hakkasid Elevandiluuranniku ja Ghana valitsused kiiresti koostama tegevusplaane vihmametsade raie peatamiseks. Valitsuste tegevusplaanide edukus on kaheldav just puuduva rahalise katte osas. Võimaliku ohuna nähakse šokolaaditööstust veeretamas kogu süüd Ghana ja Elevandiluuranniku valitsuste kaela, jättes riigid ilma finantstoetusest.
Guardians võttis ühendust mitmete šokolaaditootjatega, nagu näiteks Mars´i, Mondelez´i, Hershey Company ja Calbury´ga ning keegi neist ei tunnistanud, et toetavad rahaliselt Lääne-Aafrika riikide valitsuste tegevusplaane. Ghana valitsuse tegevuskava metsaraie peatamiseks sisaldab muuhulgas ka maa- ja metsaomandi reformi ja kakao varustamisahela läbipaistvamaks muutmist, nii et kakao tarne oleks jälgitav farmiväravast tarneahela lõpuni. Elevandiluuranniku plaanis nähakse iga kaupmeest vastutatavana mingi kindlal hulgal endistel metsamaatükkidel algse olukorra taastamise eest. Selleks peaksid aga kaupmehed organiseerima põllumehi nii puid istutama kui ka tekkivas metsas kakaod kasvatama.
Elevandiluuranniku valitsus kavatseb muuta vähesed järelejäänud metsad rahvuspargiks. Samas on näiteks Marahonési rahvuspargis metsa olukord nii halb, et ala ei saa rahvuspargiks enam nimetadagi. Riigi rahvusparke ja metsi kaitsma pidanud korrumpeerunud ametnikud on lubanud pistise eest väikepõllumeestel metsade asemele kakaoistandused rajada. Valitsuse tahe infot kontrollida viis aga 2010. a. kolme korruptsioonist kirjutanud ajakirjaniku vahistamiseni.
Kaitsealadel illegaalselt elavad inimesed muudavad situatsiooni veelgi pingelisemaks, näiteks tõstis Elevandiluuranniku valitsus Mont Péko rahvuspargist välja tuhandeid kakaofarmereid, mis tõi aga kaasa hulgaliselt inimõiguste rikkumise süüdistusi. Sarnane olukord ootab valitsust ees ka Lääne- Cavally metsas, kus kaitstavate elevantide ja šimpansite elupaika on tunginud illegaalselt umbes 10 000 kakaofarmerit.
Lääne-Aafrika olukorra parandamisel nähakse võtmeteguritena farmeritele elamisväärse palga maksmist ja nende koolitamist
Näiteks õpetatakse Rainforest Alliance´i kuuluvaid farmereid pestitsiide asendama keskkonnasõbralikumate alternatiividega ning kohanema kliimamuutustega. Samuti on Cargill ühe maailma suurima kakaoettevõttena keskendunud lisaks farmerite koolitamisele ka kakaootmise jätkusuutlikkusele, töötades otsehanke ja kauba jälgitavuse nimel. Teinegi suur šokolaadiettevõte, Mondeléz, soovib oma Cocoa Life programmis osalevatele farmeritele „anda teadmisi, parandada nende elujärge, tugevdada kogukondi ja inspireerida tulevasi põlvkondi farmeriteks hakkama“.
Keskkonnakaitse organisatsioon Mighty Earth soovitab olukorra lahendamiseks Ghanas ja Elevandiluurannikul võtta eeskuju Brasiilia soja moratooriumist, kus Amazonase vihmametsade raieprobleem lahendati farmerite tulu ja tootlikkuse suurendamise abil. Samas hoiatab ühing aga kakao tootmise kolimist Kesk-Aafrika, Indoneesia ja Amazoonase vihmametsadesse, kui Lääne-Aafrikas tingimused karmistuvad.
Allikad:
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
