Oktoobrikuu oli õiglase kaubanduse kuu. Bioneer.ee koostöös Fairtrade, Zuzu, ja MTÜ Mondo viisid sel puhul läbi õiglase kaubanduse teemalise kirjutamisvõistluse. Osalema olid oodatud kõik koolinoored, keda huvitab teadlik tarbimine, keskkond ja globaalne jätkusuutlik areng. Meile on saabunud palju kaastöid, mida jõudumööda avaldame. Täna avaldame Rakvere reaalkoolis õppiva Kadri Marksoo loo pealkirjaga: "Õiglane kaubandus"
Minu arvates on õiglaseks kaubanduseks kaubandus, kus tootja saab väärilise tasu nii tooraine kui töötatud aja eest. Mina leian, et õiglane kaubandus on teema, millele võiks iga inimene natukenegi mõelda ning antud teemat mõista. Õiglase kaubanduse teadlikkusega oleks meil võimalik muuta väga paljude laste ning täiskasvanute elusid mitmetes maailma piirkondades. Probleeme ebaõiglase kaubandusega esineb peamiselt Aafrikas, Lõuna- Ameerikas ning Aasias.
Tänapäeval puutuvad minuvanused noored üsna tihti ebaõiglase kaubandusega kokku, seda endale teadvustamata. Paljudel noortel on kapid täis tooteid, mis pärinevad kiirmoe netipoodidest. Populaarsemateks kiirmoodi pakkuvatakse netipoodideks on näiteks Shein, Aliexpress jne. Antud poodidest saab tooteid soetada väga soodsate hindadega. Meil on väga mugav teha arvutis paar klikki ning osta endale netist väga odavate hindadega ilusaid ja moodsaid esemeid. Kas me mõtleme sellele, kes need valmistab, kuidas neid valmistatakse, kellele see raha läheb, kas see kõik on õiglane? Õige vastus on EI. Sellele ei mõtle me peaaegu mitte kunagi. Tegelikult peaksime seda tegema, sest vastused nendele küsimustele ei ole tihti sellised nagu me tahaksime.
Tellides sellistest kohtadest peaksime me enda ostusoovide üle mitu korda järele mõtlema. Meie ühekordse kandmise rõõmu pärast võivad kannatada tööorjuse all väikesed lapsed, kes teevad seda sunniviisiliselt ja heal juhul paarisendise päevapalga eest. Samuti nende vanemad, kes töötavad ebatervislikes tingimustes ja imeväikese tasu eest, et toita oma perekonda. Töölistele ebaõiglaselt väikese palga maksmine ja lapstööjõu kasutamine võimaldabki sellistel firmadel oma kaupu olematu hinna eest meile müüa.
Kui kiirmoega seoses liigub mu mõte kasvõi vahelgi õiglase kaubanduse juurde, siis toiduainetega seoses kahjuks mitte. Olen telesaateid vaadates teada saanud, et nii puuviljadel, šokolaadil kui ka paljudel teistel toiduainetel on peal õiglast kaubandust näitav märk. Poodi minnes ja maiustusi valides ma ise aga sellele senini tähelepanu pööranud ei ole. Mulle on olnud tähtsad toote sobiv hind ja maitse, mitte selle päritolu.
Mina arvan, et isegi kui sellest teemast on viimasel ajal rohkem räägitud, ei räägita sellest siiski piisavalt. Näiteks ei meenu mulle, et oleksime kordagi sellel teemal varem koolis rääkinud. Minu arvates võiks sellistest asjadest koolis palju rohkem rääkida, sest sellised teadmised võivad meie elu ja otsuseid muuta palju rohkem ja olla meie tuleviku jaoks tähtsamad kui mitmed asjad, mida me hetkel koolis õpime. Jah, sellest tehakse saateid ja artikleid, kuid oleme ausad, enamus noortel ei ole ei aega ega huvi sellistesse asjadesse süveneda.
Ka lapsevanemad võiksid sellele rohkem mõelda ja koos oma lastega antud teemal arutada ning teemakohaseid saateid vaadata. Mina ise olen tänulik, et minu vanemad on mulle sellest rääkinud ja minuga neid asju arutanud. Tunnen, et antud teema on minu jaoks tähtis ning ma loodan siiralt, et maailmas võetakse kaubanduse õiglasemaks muutmiseks midagi ette. Leian, et see on väga oluline selleks, et ka kõik Aafrikas, Lõuna-Ameerikas ning Aasias elavad lapsed saaksid nautida oma lapsepõlve ning kõik inimesed saaksid õiglast palka oma töö ja vaeva eest.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
