Oscar Wilde’i kuulsad sõnad moe kohta kõlavad järgmiselt: “Fashion is a form of ugliness so intolerable that we have to alter it every six months“ (Mood on midagi nii kohutavat, et peame seda iga kuue kuu järel muutma). Kuuest kuust on aja möödudes saanud paar nädalat ning meie kiiret elutempot on tulnud iseloomustama sellekohane termin – kiirmood.

Kiirmood tähendab tabada kõige viimaseid trende ning disainida need uutesse „kuumadesse“ rõivakollektsioonidesse, mille tootmine ja tarbijateni jõudmine on võimalikult kiire ja odav.

Kiirmoe lipulaevaks võib pidada Zarat. Zara on Hispaania jaemüügikett kuhu kuuluvad 4780 poodi 77 riigis ning mille ülisuur edu põhineb ideel pidevalt täiendada müügil olevat valikut uute väikeste kaubapartiidega. Taskukohase hinnaga kiire tootmise filosoofiat kasutavad veel sellised tuntud nimed nagu Mango, H&M, Topshop, Gap, C&A ja paljud teised.

Kiirmoele orienteeritud kauplustesse saabuvad uued rõivad tavaliselt iga 4-8 nädala tagant (Zara puhul on see sagedus isegi kaks korda nädalas). Eduretsept on lihtne – pidevalt uueneva ja limiteeritud kogusega kaubavalikuga tagatakse klientide soov võimalikult tihti poodi külastada ja pikemalt mõtlemata viimast moetrendi esindav ese ära osta. Odav hind ei lase kõhklustel tekkidagi.

Kiirmood pole end ülemaailmsest majanduskriisist eriti häirida lasknud, aastatel 2008-2009 kasvas Zara omaniku Fast Retailingu aastatulu 29 %, millele järgnesid Primark (24 %) ja H&M (19 %). Samal ajal on raskustes sellised traditsioonilised brändid nagu Liz Claiborne. Kiirmoe edul ei paista niipea lõppu tulevat, vallutamist ootavad uued turud Hiinas ja Indias.

Kui kaua aga on võimalik odavalt toota ja kas kiirmood ei mõju pärssivalt moele endale?

Kiirmoe odava hinna tagavad tööjõu ja materjali odav hind ning kiire tootlikkus. Vähem oluline ei ole ka logistika – valmistooted tuleb võimalikult kiiresti tarbijani viia. Tarbijate ostukäitumisele lisavad hoogu juurde online-müük ja veebisaitide vahendusel uute rõivastega tutvumine, mis tagab järjest lühema ostu sooritamisele kuluva aja.

Odav materjal baseerus senini suhteliselt odaval puuvilla hinnal. Eelmisel, 2010. aastal, tõusis selle hind aga üle kahe korra: 0,50 USA dollarilt 1,00 dollarile naelast (nael = 453,6 g), sellel aastal on see hind veelgi kasvanud. Puuvilla hinda mõjutasid üleujutused sellistes tootjariikides nagu Pakistan ja Bangladesh, samuti mõjub hinnale Hiina kasvav nõudlus.

Teise olulise teguri – odava tööjõu – hind tõuseb samuti ja seda mitte ainult Hiinas, kus toodetakse enamik meie poelettidele jõudvast kaubast, vaid ka teistes Aasia riikides.

Nagu näha on löödud kõikuma üks kiirmoe alustaladest, milleks on odavus. Kliimamuutused mõjutavad isegi kiirmoodi!

Kiirmoe mõju moetööstusele

Kiirmood mõjub pärssivalt ka disainerite loomingulisusele. Pidev vajadus millegi uue järele sunnib neid kiirelt kohanema, originaalsete ideevälgatuste tekkimiseks napib aega. Disain ei ole enam kunst.

Kiire moevahetus soodustab hoolimatust riiete kvaliteedi suhtes. Kui uut pluusi kanda heal juhul vaid mõned kuud, siis pole ju erilist vahet, kui kvaliteetsest materjalist on see toodetud. See ei ole kahjulik mitte ainult keskkonnale vaid ka rõivatööstusele endale.

Kiirmoe mõju keskkonnale

Tähelepanuta ei saa jätta ka tarbijate vastureaktsiooni äraviskamise mentaliteedile. Kui räägitakse toidumiilide vähendamiseks, siis miks ei võiks varsti hakata rääkima riidemiilide vähendamisest?

Kiirmoe keskkonnamõju peamised võtmesõnad on kasvuhoonegaasid, keemiline reostus ja prügilajäätmed.

Ükskõik, kas rõivad on tehtud puuvillasest või sünteetilisest kangast, on nende materjalide tootmine ümbritsevat keskkonda reostav. Kangaste tootmine on energiamahukas protsess. Energiat kulutatakse ka toodangu transportimisel ühest maailma otsast teise. See kõik tähendab täiendavate kasvuhoonegaaside lisandumist Maa atmosfääri.

Kuna kiirmood vahetub imeruttu, siis on ka ära visatud rõivaste hulk kasvanud mühinal. Suurbritannias moodustavad näiteks tekstiilijäätmed prügilajäätmetest ligikaudu 30 %.

Kiirmood ei eksisteeriks ilma turu sellekohase nõudluseta. Selleks, et muutuks moetööstuse ja riiete mõju keskkonnale, peab muutuma tarbijakäitumine. Suured poeketid juhinduvad tarbija nõudlusest, miks ei võiks siis nende turundusstrateegiad ja kaubavalik muutuda lähtudes tarbijate muutunud valikutest?

Kahjuks ei saa enamik tarbijaid ja tootjaid aru, kui kahjulik on see ülevoolav tarbimine-tootmine meid ümbritsevale keskkonnale.

Loe lisaks riiete, lõngade ja kangaste kohta

Erinevad kangad ja materjalid

Materjalide ja kangaste hooldamine

Mõju keskkonnale, ühiskonnale ja tervisele

Moetööstus

Moetööstus

Kaubandus

Taaskasutus ja uuskasutus

Uuskasutuskeskuse nõuanded

Humana soovitused

Sarnased artiklid