Riideid tavaliselt. Kui palju me aga mõtleme selle peale, mida me tegelikult seljas kanname? Kui suur on meie rõivaste ökoloogiline jalajälg? Kas meid katab midagi sünteetilist või oleme suutnud oma garderoobi kokku panna looduslikest materjalidest? Lisaks on veel midagi, mis jääb nende kahe vahepeale. Alljärgnevalt püüamegi selles natuke selgust saada. Kaheosaline artiklisari alustab loomse päritoluga materjali tutvustamisega.
- Tarbimine ja tervis
- HELEN ORAV, Bioneeri vabatahtlik / Rohelinevihmavari.ee
- 18. oktoober 2010
- Foto: Pixabay
Vill (inglise keeles wool) on loomse päritoluga looduslik materjal, mille omadused kangas ja lõngas on väga varieeruvad, sõltudes loomaliigist ja elukohast. Kõige tavalisem on lambavill. Peale lammaste saadakse villa ka teistelt loomaliikidelt - kašmiir ja mohäär on pärit kitsedelt, vicuna ja alpaca erinevatelt kaameliliikidelt ning angooravill angooraküülikutelt. Vanimad tõendid villa kasutamisest kangaste valmistamisel pärinevad ajast 36 tuhat aastat tagasi. Laiema kasutuse sai lambavill pärast lamba kodustamist 11-13 tuhat aastat tagasi. Esimesed villast valmistatud kangad olid vilditud, hiljem õpiti villakiude lõngaks tegema.
Villa ja sellest valmistatava kanga omaduse määravad kiu pikkus, läbimõõt, tugevus ja haralisus. Kõige kvaliteetsemad ja kallimad on meriinovillast valmistatud lõngad ja kangad. Suurimad lambavilla ja meriinovilla tootjad maailmas on Austraalia ja Uus-Meremaa. Villariiete olulisemaks omaduseks on, et ta on võimeline endasse imema niiskust ja selle väljapoole andma. Seetõttu villaseid riideid kandes keha ei ole märg ka siis kui inimene higistab ja kehal ei hakka külm.
Negatiivsetest omadustest on villale omane viltumine ning seepärast kasutatakse villa töötlemisel vanumisvastaseid vahendeid. Sageli lisatakse ka koitõrjevahendit. Kui inimene on villale allergiline, siis põhjuseks võibki tegelikult olla tundlikkus neile lisaainetele. Kindlasti ei ole villa sel moel töödeldud ökoloogiliste riiete valmistamisel. Allergilised inimesed taluvad tavaliselt väga hästi ka meriinovillast riideid, kuna meriinovilla kiud on oluliselt pikemad.
Mis on kirjas villaste riiete tootelipikul?
Virgin wool – esmakordselt lambavillast kedratud vill. Taaskasutatud villast materjali ei ole kangale lisatud. Sellest villast on toodetud enamik ökoloogilisest kangast riideid.
Jäätmevill ehk shoddy – valmistatakse villase lõnga või kanga taaskasutamise teel. Protsessi käigus kistakse villane materjal tükkideks. Kuna see tehnoloogia muudab villakiu lühemaks, on taaskasutatud villast kangad ja riided kehvema kvaliteediga. Sageli segatakse jäätmevilla teiste looduslike ja sünteetiliste materjalidega. Jäätmevillast võivad olla toodetud ka mõned riided, mis kannavad Öko-Tex (Confidence in Textiles) märgistust. Sellisel juhul on aga kontrollitud, et kangas ei sisalda ohtlikke aineid.
Woolen või woollen – lõng, mis on valmistatud kraasitud villast. Selline lõng on pehme ja õhuline, hoiab hästi sooja.
Kammvill ehk worsted – eelmise vastand, kus villakiud on tihedasti üksteise kõrval, mistõttu lõng ja sellest valmistatud riided on tugevad ja tihedad.
Villafliis – valmistatud naturaalsest villast. Suurem osa fliisist riideid valmistatakse aga siiani sünteetilistest materjalidest, näiteks plastikust.
Siid sobib iga ilmaga
Siidikiudu (silk, mulberry silk) saadakse siidiliblikate vatsete ümber olevatest kookonitest. Sarnast kiudu toodavad ka paljud teised putukad, tavaline on see mesilaste, herilaste ja sipelgate puhul, kuid tööstuslikult kasvatatakse selleks vaid siidiliblikaid. Siidikiud on kõige pehmem looduslik kiud, kuna ta on väga peenike (kõige peenem villakiud on 3 korda paksem) ja pikk. Samas on siid üks tugevamaid looduslikke kiude. Teda kahjustab niiskus, tugev päikesevalgus ja mõned putukad.
Siidi võime niiskust koguda ja edasi õhku suunata muudab siidiriided sobivaks kuuma ilmaga ja aktiivse liikumise korral. Kuna siidkangas ei ole hea soojusjuht, siis hoiab ta soojuse naha lähedal ning inimesel on soe ka külma ilmaga. Seega võib väita, et siidriietes ei hakka talvel külm ja suvel kuum. Siidi ja villa parimad omadused on ühendatud siidi-villariietes. Need riided tunduvad keha peal pehmed ja siidised. Suurimad siiditootjad on Hiina ja India.
Loe lisaks riiete, lõngade ja kangaste kohta
Erinevad kangad ja materjalid
- Mida me seljas kanname: loomset päritolu materjalid
- Mida me seljas kanname: taimset päritolu materjalid
- Karusnahk ei ole ökoloogiline
- Rahvusvaheline uuring: tarbijad eelistavad tooteid, mis ei sisalda loomseid komponente
- Muinaseestlane meisterdas ise nii särgi, söögianuma kui tööriista
Materjalide ja kangaste hooldamine
- Kuidas hooldada villaseid riideid?
- Kuidas tagada rõivastele pikem eluiga?
- Kuidas riideid säästvalt kanda ja hooldada?
- Kuidas pesta rõivaid säästvalt?
Mõju keskkonnale, ühiskonnale ja tervisele
- Milline on puuvillase T-särgi eluring?
- Mida tasub teada enne rõivaste ostmist?
- Kandmine kui rõivaste kuldaeg
- Kust need riided siis ikkagi tulevad?
- Suviste puuvillaste riiete tootmine saastab keskkonda
- Kasutamiskõlblikud riided pole olmeprügi
Moetööstus ja kaubandus
- Jäätmeid väärtustav taaskasutus moetööstuses
- Nähtavast ja nähtamatust moemaailmas
- Uurige silte
- Mis peitub kiirmoe taga?
- Küsi Moerevolutsiooni päeva puhul rõivatootjailt: „Kes minu riided tegi?“
- Moerevolutsiooni päev annab soovitusi eetiliseks tarbimiseks
- Thrashion ehk mida teeb punkar kasutatud rulaga?
- Iti Pällin: Villapai idee sündis ja kasvas koos meie lastega
- Helen Orav: Ökotoodete tarbimine käib käsikäes tarbijate teadlikkusega
Taaskasutus ja uuskasutus
- Kuidas internetist spunki leida?
- Second hand butiigid – populaarsed ostukohad üle maailma
- Säästunipid emadelt ja vanaemadelt
- Mida saab teha katkiste puuvillaste sukkpükstega?
- Mida võtta ette pruugitud rõivastega
- Anna oma riietele uus elu!
Uuskasutuskeskuse nõuanded
- Kuidas võtta kirbukast maksimum?
- Viis nõuannet kasutatud riiete soetamiseks Uuskasutuskeskusest
- Riided teise ringi poest pakuvad kvaliteeti soodsa hinna eest
- Kontrolli oma riideid ja asju enne taaskasutusse andmist
- Vali julgelt kasutatud lasteriided!
- Katriin Jüriska usub Uuskasutuskeskusesse
Humana soovitused
- MARI-HELENE KABER: Kasutatud riided säästavad nii raha kui ka keskkonda
- Kasutamiskõlblikud riided pole olmeprügi
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta