Rõivaste taaskasutus on nagu küüslauk – see kas meeldib või ei meeldi sulle. Meeldimise põhjusteks võivad olla nii hoolimine keskkonnast, uskumine oma panuse vajalikkusesse, soodne rahaline külg või ka lihtsalt uudishimu ja eksperimenteerimiskirg.

Kasutatud rõivad jõuavad meieni tavaliselt läbi taaskasutuspoodide. Teise ringi poed, mida rahvakeeli ka kaltsukateks kutsutakse, on kui kullakaevandused, kust võib leida sealt tõeliselt unikaalseid pärleid või jääda hoopis tühjade pihkudega.

Kasutatud kauba hinnad varieeruvad siiani väga suures ulatuses.

Hüppe paremuse suunas on aga teinud rõivaste eksponeerimine, mis on jõudnud tavapoega võrreldavale tasemele. Üha vähem leidub kaltsukaid, kus kasutatud rõivaste leidmiseks, on tarvis riidehunnikutes sobrada.

Tänapäevastes taaskasutuspoodides on rõivad pestud ja triigitud ning ripuvad kenasti riidepuudel. Avatakse isegi vahvaid taaskasutus-butiike, kus šoppamine pakub lausa esteetilist naudingut.

Taaskasutatud riided Inglismaalt

Taoline sildike ehib aeg-ajalt mõne second-hand’i klaasakent. Kuidas need riided siis meieni jõuavad ja millele on see tööstus üles ehitatud?

Inglismaal on levinud komme annetada rõivaid heategevuseks. Selle tarbeks on tänavatele püstitatud rohelised konteinerid, kuhu saab oma riided lihtsalt sisse visata.

Taaskasutusse suunatud rõivaste hulk on aga aastate jooksul paisunud nii suureks, et heategusettevõtetel, kelle ülesandeks on riideid oma poekestes müüa, ei ole neid enam kusagile panna.

Kahjuks on ka esemete kogus ja kvaliteet pöörvõrdelises seoses: mida rohkem on riideid, seda kehvem on nende kvaliteet.

Enamus rõivastest müüakse maha Ida-Euroopasse, Aasiasse ja Aafrikasse. Katastroofipiirkondadesse, kus abi tõeliselt vaja läheks, see kahjuks ei jõua. Põhjus on puhtalt majanduslik: laevaga saatmine võtaks liiga kaua aega ja õhutransport on kallis.

Vahel lähevad rõivad ka ümbertöötlemisse, näiteks Põhja-Indias, Panipatis, tehakse nendest viletsa kvaliteediga lõnga, millest omakorda valmistatakse odavaid tekke.

Enne riiete eksportimist korjavad kohalikud heategevuspoed parema kauba välja ja õige hea kraam müüakse maha näiteks e-Bay vahendusel.

Kõige suuremaks probleemiks on annetatud riiete materjal, mis on peamiselt sünteetiline. Sünteetikat on väga raske taaskasutada, samuti on suhteliselt kallis puuvillase riide taaskasutamine. Kõige „lihtsam“ materjal taaskasutuse seisukohast on villane.

Rõivaste keskkonnamõju

Tarbimine on populaarne ning ühe hooaja rõivaste hulk meie kappides kasvab mühinal.

Viimase kümne aasta jooksul on näiteks Inglismaal uute riiete müük kasvanud ligikaudu 60%. Aastane rõivaste ja tekstiili tarbimine moodustab koguseliselt ligikaudu 2 miljonit tonni, millest 1,1 miljonit rändab prügikasti, 300 000 tonni taaskasutatakse ja ülejäänud kogus ripub ilmselt riidekappides.

Riided - meie kaasabil, loomulikult - mõjutavad keskkonda terve oma elutsükli jooksul. Kui suur see mõju on, sõltub eelkõige kangast, millest need rõivad on valmistatud.

Kangaste materjalid võib jagada nende päritoluallika järgi nelja suurde rühma: loomne (vill, siid), taimne (puuvill, lina, kanep, džuut), mineraalne (asbest, klaaskiud) ja sünteetiline (nailon, polüester, akrüül).

Sünteetika versus looduslik

Sünteetilise kanga tootmisprotsess on väga energiakulukas, lisaks eraldub näiteks nailoni tootmise käigus lämmastikoksiidi, mis on CO2-st 310 korda võimsam kasvuhoonegaas.

Meie mõnusalt pehmed fliispusad on valmistatud peamiselt polüestrist. Polüester on naftapõhine kangas, mille kõdunemiseks prügimäel kulub kuni 500 aastat.

Ehkki looduslikud tekstiilid on kordades nahasõbralikumad, on nende tootmisel samuti arvestatav keskkonnamõju.

Näiteks kulub ühe teksapaari jaoks vajaliku puuvilla (pole vahet kas orgaanilise või mitte) kasvatamiseks umbes 5000-8000 liitrit vett (selle sisse ei ole arvutatud vee hulka, mis kulub riide töötlemise käigus). Veekulule tasub juurde arvestada ka taimemürkide otsene ja kaudne mõju keskkonnale.

Suur enamik puuvillastest riietest valmib odava tööjõuga riikides. Hiina tehastesse jõuab 23% kogu maailmas kasvavast puuvillast.

Rõivaste eest hoolitsedes otsustame ise, kui „rohelised“ oleme. Meie valikuteks on pesuvahendid ja pesemise viis. Näiteks kulub kuni 90% riiete pesemisele kuluvast energiast soojendamisele, samas suudavad tänapäevased pesuvahendid pesu puhtaks saada ka käesoojase veega.

Rõivaste elutsükli viimases faasis tuleb meil otsustada, mida oma riietega edasi teha.

Rõivad uuele ringile

Kui tahad teada kõike teise ringi äridest, kirbuturgudest ja säästvamast ostlemisest, siis tasub uurida veebikeskkonda kaltsukad.ee. Tegemist on väga tänuväärse abimehega taaskasutuse pooldajale.

Kui tahad lugeda eesti keeles häid ideid rõivaste taaskasutusest ja redisainist, siis külasta veebikeskkonda craftwerk.ee/tarbetusttarvilikuks .

Kui tahad suhelda teiste aktiivsete taaskasutust pooldavate käsitööhuvilistega, leida uusi ideid ja vahetada nippe, siis külastage Isetegija foorumi taaskasutuse rubriiki www.isetegija.net.

Lisaks Humana ja Uuskasutuskeskuse poodidele võib kasutatud esemeid pakkuda ka Punasele Ristile, Päästearmeele, erinevatele kiriklikele abiorganisatsioonidele, suurperede ühendustele, lastekodudele ja varjupaikadesse. Alati tuleks helistada ja küsida, kas ja mida neil täpselt vaja võiks minna.

Kui sul on ärivaistu, siis miks mitte proovida oma riided interneti vahendusel või mõnel kirbuturul maha müüa.

Kuigi taaskasutus on hea valik, on ka sellel omad varjuküljed:

• Kasutatud riiete transport üle maailma mõjutab keskkonda õhku paiskunud CO2 näol.

• Samuti mõjutavad odavad sisseveetavad riided kohalikku majandust: näiteks suleti aastatel 1985 kuni 1992 Sambias 75st kohalikust rõivafirmast 51 ja seda osaliselt tänu välismaisele konkurentsile.

• Ka juba kasutusel olnud kauba osmine on ostmine ja sellega tasub piiri pidada.

Mida siis tuleks teha?

Mida taaskasutada ja mida ära visata? Kas lahenduseks on väiksem tarbimine? - aga meie riigi majandus vajab meid tarbijatena! Või lõpetada sünteetilisest materjalist esemete ostmine?

Bioneer soovitab osta rohkem taaskasutatud rõivaid ja investeerida vähematesse, aga vastupidavamatesse esemetesse.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta