Keskkonnaministeerium on huvigruppidega arutanud jäätmemajandust puudutavaid põhimõtteid, eesmärgiga suurendada olmejäätmete ringlussevõttu. Hetkel ei ole veel tegemist eelnõuga ning valitsus seda arutanud ei ole.

Eestis on olmejäätmete sortimine olnud kohustuslik juba ligi kümme aastat, aga täna oleme olukorras, kus reaalselt jõuab ringlussevõttu vaid 30% olmejäätmetest. Seega on selge, et olmejäätmete sortimisega on Eestis probleeme ning see teema ei ole ka kuhugi kadumas ehk et maailma üldine suundumus on siiski sinnapoole, et jäätmeid tuleb aina rohkem sortida ning materjalid ringlusesse võtta.

Oleme teinud ettepaneku kujundada uus jäätmekäitluse hinnataseme astmestik, mis aitaks  luua selleks sobiva majandusliku keskkonna. Peamine põhimõte seisneb selles, et ringlussevõtt oleks põletamise ja ladestamise kõrval kõige odavam. Sisuliselt tähendabki see siis põletamismaksu kehtestamist ning jäätmete prügilasse ladestamise tasu tõstmist. See suurendaks jäätmekäitlejate motivatsiooni korraldada olmejäätmete liigiti kogumist paremini. 

Muudatus ongi mõeldud selleks, et elanikud oma harjumusi muudaksid ning hinnatõus hakkab puudutama eelkõige neid, kes jäätmeid ei sordi. Liigiti kogutud jäätmetest vabanemine peab olema selgelt soodsam kui segamini kogutud jäätmete ära andmine. See jäätmeveo teenuse hinna kujundamise põhimõte on ka juba jäätmeseaduse muudatuses, mis on praegu Riigikogus arutamisel.

Aastas tekib Eestis ligikaudu 470 000 tonni käitlemist vajavaid olmejäätmeid. Eesti on võtnud eesmärgiks aastaks 2020 ringlusse võtta vähemalt 50% olmejäätmete kogumassist aastas, kuid 2014. aastal võeti ringlusse 32% ning 2015. aastal vaid 30% olmejäätmetest.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta