Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab tänasest, 26. novembrist taotlusvooru, et aidata korraldada biolagunevate jäätmete ringlussevõttu. Täpsemalt puudutab see reoveesetet, köögi- ja sööklajäätmeid ning aia- ja haljastusjäätmeid.

„Arvestades kohustust üha rohkem biojäätmeid tekkekohalt kokku koguda, kasvab vajadus neid ümber töödelda,“ selgitab keskkonnaminister Rain Epler. „Leidub ka uusi võimalusi reoveesetet taaskasutada. Seepärast otsustasime asuda toetama vastavatesse lahendustesse investeerimist.“

Keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma lisab, et mitmes maakonnas on juba olemas või rajamisel biolagunevate jäätmete käitluskeskused, kus toodetakse sertifitseeritud kvaliteetset komposti või kääritusjääki. Biojäätmete eripära on Heinma sõnul see, et nende ümbertöötlus peaks toimuma võimalikult lähedal tekkekohale. „Nüüd avamegi jäätmetekke vähendamise nädalal koos KIKiga taotlusvooru, mille käigus keskendume piirkondadele, kus seni veel ei toodeta biolagunevatest jäätmetest tooteid,“ lisab ta.

„Hetkel vaatame läbi kohalike omavalitsuste taotlusi, et aidata elanikele soetada kodukompostereid, mis võimaldavad biojäätmeid ringlusse võtta koduaias. Samuti toetame terviklikku jäätmete kogumissüsteemi loomist, sh liigiti kogumise konteinerite paigaldamist ja jäätmemajade rajamist, mis nüüd selle toetuse abil loob eeldused biolagunevate jäätmete paremaks ringlussevõtuks,“ seob erinevad jäätmetoetused tervikuks KIKi toetuste ja teenuste osakonna juht Antti Tooming. „Selleks, et jäätmete ringlussevõttu Eestis suurendada, tuleb kindlasti leida uuenduslikke lahendusi. Ka väikesed muudatused tavapärases lähenemises võivad olla kogu valdkonna suuremate arengute aluseks.“ 

Täna avatud taotlusvoorust saavad kohalikud omavalitsused või nende asutused, ühisasutused ja ühendused ning eraõiguslikud juriidilised isikud toetust küsida reoveesette, köögi- ja sööklajäätmete ning aia- ja haljastusjäätmete ringlussevõtuks. Toetatakse ka ringlussevõtu ettevalmistamist, kuid vaid juhul, kui sellele järgneb jäätmete ringlusse võtmine ja see on tõendatav. Toetusega tuleb jäätmete ringlussevõtu lahendus rajada Saare-, Hiiu-, Lääne-, Pärnu-, Viljandi-, Rapla-, Jõgeva-, Valga-, Põlva-, Võru- või Ida-Virumaale. Ringlusse võetavad jäätmed võivad tekkida ka teistes maakondades. Toetuse suurus on 200 001 kuni 1 500 000 eurot projekti kohta. Vooru eelarve on 3 000 000 eurot.

Taotlusi saab E-toetuse keskkonna kaudu esitama hakata alates 26. novembrist ja taotluste vastuvõtt lõpeb 31. märtsil 2021 kell 17. Infopäev toimub 12. jaanuaril 2021 kell 10 veebi vahendusel. Rohkem infot leiab KIKi kodulehelt.

Toetust jagatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist ning meetme töötas välja Keskkonnaministeerium.

Taustainfo

Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse läbi viidud segaolmejäätmete sortimisuuringu (2020) tulemused näitavad, et biojäätmete osakaal segaolmejäätmetes on jäänud sisuliselt samale tasemele 2013. aasta uuringu tulemustega. Biojäätmeid on segaolmejäätmetes keskmiselt 32%. Köögi- ja toidujäätmed moodustasid 73% segaolmejäätmetes sisalduvatest biojäätmetest. Samas sisaldasid kõikide analüüsipiirkondade proovid suhteliselt palju aia- ja haljastusjäätmeid. Seda eelkõige eramajadega piirkondades. Kokkuvõtvalt saabki öelda, et nende jäätmete liigiti kogumine ei ole piisaval tasemel korraldatud ja nii liiguvad need jätkuvalt segaolmejäätmete konteineritesse. Tõhustamist vajavad nii biojäätmete liigiti kogumine kui käitlemine.

Euroopa Liidus on plaanis seoses uute ambitsioonikamate jäätmealaste eesmärkidega vähendada aastaks 2035 ladestatavate olmejäätmete hulka 10%-ni, võtta aastast 2025 ringlusse vähemalt 55% olmejäätmetest ja 65% pakendijäätmetest ning koguda biojäätmeid tekkekohapõhiselt kõige hiljemalt 2023. aasta lõpust.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta