Afterlife on uus Eesti kudumibränd, mille originaalsus seisneb kasutatavas materjalivalikus. Koostöös Tartu Uuskasutuskeskusega valmivad Afterlife kampsunid vanadest kudumitest, mis mõne defekti tõttu enam kandmiseks ei sobi ning endale uut omanikku ei leia.
- Tarbimine ja tervis
- 7. november 2014
Kasutatud materjal hoolikult valitud, kvaliteetne ning selle tootmiseks on juba kunagi hulgaliselt ressursse kulutatud.
Afterlife kampsunid annavad võimaluse sellist materjali taaskasutada ning ennetada selle prügiks muutumist.
Lisaks on Afterlife kampsunid heaks näiteks, et taaskasutus võib olla ilus ja isikupärane. Afterlife’i puhul on kõige olulisem märksõna mugavus.
Brändi rõivad ei pitsita, pigista ega tuleta muud moodi ennast kandjale meelde. Need hoopis langevad vabalt, embavad oma uut omanikku hellalt ning nende olemasolu võib kuni järgmise peegelpildini unustada.
Afterlife’i suurim soov on, et kandja tunneks ennast brändi rõivastes hästi. Sealjuures ei ole Afterlife aga kunagi igav. Eri värvid, mustrid, detailid sulanduvad geomeetriliste kujundite abil kokku uueks avaraks maailmaks.
Brändi esimeses näidiskollektsioonis on 3 erinevat mudelit. Sportlik ülepeakampsun, soe poolpikk lahtiste hõlmadega kampsun ning kehasse töödeldud püstkreaega kampsun, mis sobib hästi kandmiseks ka ametlikumatel puhkudel.
Loe lisaks riiete, lõngade ja kangaste kohta
Erinevad kangad ja materjalid
- Mida me seljas kanname: loomset päritolu materjalid
- Mida me seljas kanname: taimset päritolu materjalid
- Muinaseestlane meisterdas ise nii särgi, söögianuma kui tööriista
- Rahvusvaheline uuring: tarbijad eelistavad tooteid, mis ei sisalda loomseid komponente
Mõju keskkonnale, ühiskonnale ja tervisele
- Milline on puuvillase T-särgi eluring?
- Pluus kui pakend
- Mida tasub teada enne rõivaste ostmist?
- Kandmine kui rõivaste kuldaeg
- Kust need riided siis ikkagi tulevad?
- Suviste puuvillaste riiete tootmine saastab keskkonda
- Rõivakett Zara liitus karusnahavabade kaupluste ridadega
- Karusnahk ei ole ökoloogiline
- SALAJA FILMITUD: mis toimub Leedu karusloomafarmides?
Taaskasutus ja jäätmed
- Riided pole olmeprügi
- MARI-HELENE KABER: Kasutatud riided säästavad nii raha kui ka keskkonda
- KERLI KANT HVASS: Second hand butiigid – populaarsed ostukohad üle maailma
- Säästunipid emadelt ja vanaemadelt
- KÄSITÖÖNIPID: Mida saab teha katkiste puuvillaste sukkpükstega?
- Rõivad ja taaskasutus
- Anna oma riietele uus elu!
- KÄSITÖÖNIPID: Kuidas teha ise T-kotti?
- Kuidas teha riidest lilli?
- Kuidas anda vanadele nööpidele uus välimus?
Moetööstus
- Jäätmeid väärtustav taaskasutus moetööstuses
- Nähtavast ja nähtamatust moemaailmas
- Uurige silte
- REET AUS: Teistmoodi mood, mis ei olegi teistmoodi
- Mis peitub kiirmoe taga?
- Instituto e – jätkusuutlikkuse suunanäitaja Brasiiliast
- Küsi Moerevolutsiooni päeva puhul rõivatootjailt: „Kes minu riided tegi?“
- Moerevolutsiooni päev annab soovitusi eetiliseks tarbimiseks
- Thrashion ehk mida teeb punkar kasutatud rulaga?
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta