Halduskohus korraldas neljapäeval, 8. septembril Kullalaanes kohtuasjas tavatu paikvaatluse metsas, kuhu olid kutsutud kaebajad, eksperdid, keskkonnaamet, RMK ja Otepää valla esindaja. Vaidlustatud metsateatistega hõlmatud metsas käidi läbi erinevad eraldised, vaadeldi nii kuuse-kooreüraski tekitatud kahjustusi kui ka metsateatistega planeeritud raiete ulatust, arutati võimalike tuleviku stsenaariumite üle ja eesmärkide üle. 

“Kõige loodus-ja inimsõbralikuna jäi kõlama ettepanek üle Eesti kõikides kodumetsades (KAH-aladel) lageraied ära lõpetada ja nende asemel kaaludagi raieliike, mis kodumetsa funktsiooni teenivad,” ütles üks ekspertidest Peep Põntson. Vabariigi valitsuse tegevusplaan 2022-23 on selle vajaduse samuti ära kirjeldanud.

Kohtusse on kohalikud koostöös MTÜ-ga Päästame Eesti Metsad (PEM) pöördunud seetõttu, et RMK võttis Otepääl Kullalaanes keskkonnaametilt raieload ja alustas märtsikuus raiet puhkemetsas (nn KAH-alal) jättes kohalikud seadusevastaselt kaasamata. “Põhiline argument kohtusse pöördumiseks oli see, et kohalikku kogukonda ei kaasatud nii nagu metsaseadus ja RMK juhend ette näeb. Ringkonnakohus on seda juba oma määruses ka öelnud,” selgitas kohalik elanik Kristjan Rebane. 

Kaebajate esindaja PwC Legal Eesti vandeadvokaat Indrek Kukk lisas, et RMK põhjendas suurenenud raiemahtu muutunud asjaoludega. Muutunud asjaoludest ning seeläbi varasemalt kohalikega kokkulepitud raieplaani kõrvalejätmisest kohalikke ei informeeritud. RMK viitas sellele, et kohalike kaasamiseks polnud piisavalt aega. “Küll aga jõuti korraldada metsatehnika, et koheselt, kui metsateatis on keskkonnaameti poolt registreeritud, saaks asuda raiet teostama!” imestas Kukk. 

Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) üks ülesandeid on loodusväärtusi kaitsta ja metsa hea käekäigu eest seista, kuid see kipub asutusel pahatihti ununema. Üraskitõrjevahendina kasutatavad feromoonpüünisedki Kullalaanes näiteks on üles pandud kohalike ja PEM-i poolt, mitte aga RMK. “Metsaraie Kullalaanes paneb taaskord küsima RMK rolli üle. Ametlikult on tegu tulundusasutusega – ainulaadse nähtusega, mis on justkui tuluteenimisele suunatud ettevõte, teisalt aga riigimetsa käekäigu eest hea seisma pidav riigiasutus,” ütles Kukk. “Riigimetsa hea käekäigu eest hoolt kandmine seisneb muuhulgas selle avaliku funktsiooni täitmise tagamises ning loodusväärtuste kaitses. Viimane roll kipub tihti ununema.” Hiljutine kohtupraktika annab Kuke sõnul ka kinnitust, et kogukonna arvamuse ärakuulamine ei ole pelgalt formaalsus. Ringkonnakohtu määruse järgi ei kao hoolimata üraskipuhangust RMK-l ära kohalike kaasamise nõue. 

Sarnased artiklid