Valitsus kinnitas Otepää looduspargi uue kaitse-eeskirja, milles arvestatakse viimastel aastakümnetel toimunud muutustega ja tagatakse tõhusam kaitse Otepää kõrgustikule iseloomulikele loodus- ja pärandmaastikele.

Looduspargi eesmärgiks on kaitsta nii inimtegevusest vähe mõjutatud metsi, soid ja veekogusid kui ka inimese tegevuse tulemusena kujunenud pärandkooslusi ja maastikuelemente nagu aruniidud, Pühajärve park, põlispuud ning samuti kaitsealuseid linnu-, looma- ja taimeliike.

Kehtiv Otepää looduspargi kaitse-eeskiri on kinnitatud 1997. aastal, ent ala on osaliselt kaitse all juba 1929. aastast. Kaitse-eeskirja uuendamine on tingitud eelkõige viimastel aastakümnetel toimunud muutustest ning sellest, et kehtiv kaitse-eeskiri ei suuda tagada alal esinevate väärtuste kaitset piisavalt tõhusalt. Kaitsekord oli kohati liiga leebe ning kohati jälle liiga range, piirates või keelates tegevusi, mis väärtuste säilimise suhtes erilisi piiranguid ei vaja. Uue kaitse-eeskirjaga muudetakse nii looduspargi tsoneeringut, kaitsekorda kui ka välispiiri.

Eelkõige vajavad tõhusamat kaitset loodusparki jäävad metsa elupaigatüübid, millest rangemat kaitset vajavad tsoneeritakse täiendavalt sihtkaitsevööndisse. Sihtkaitsevööndist arvatakse piiranguvööndisse omakorda elupaigad (nt järved), mille kaitset on võimalik tagada ka leebema kaitsekorraga.

Piiranguvööndis muutub senisest lihtsamaks õuealal ja olemasoleval hoonestusalal väikeehitise püstitamine. Metsaomanikul tekib võimalus valida kas uuendada oma metsa lage- või turbaraietena. Seni on olnud lubatud ainult turberaie perioodiga 40 aastat.

Uus kaitse-eeskiri ei sätesta ka enam täiendavaid piiranguid jahipidamisele ja kalapüügile, nüüdsest hakkab see toimuma vastavate seaduste alusel. Samuti muutub kaitseala külastuskorraldusega seotud regulatsioon paindlikumaks ning osalt ka leebemaks.

Kaitseala üldpindala väheneb võrreldes varasemaga 331 ha ning sihtkaitsevööndite pindala suureneb 570 ha. Piiride korrigeerimisel arvati kaitsealalt välja 324 ha eramaad. Sihtkaitsevööndis väheneb eramaa osakaal 16 ha võrra ja riigimaa osakaal suureneb 575 ha võrra. Looduspargi planeeritav pindala on 22 214 ha, sellest riigimaad 4515 ha, eramaad 17 328 ha, munitsipaalmaad 101 ha ja jätkuvalt riigi omandis olevat maad 270 ha.

Looduspark hõlmab Otepää kõrgustiku kõige esinduslikuma osa Otepää kõrgustiku kuplitest, alalt on suuremas osas välja arvatud Otepää linn, kuna seal ei esine kaitset vajavaid loodusväärtusi.

Ohustatud ja haruldastest lindudest elab seal näiteks väike-konnakotkas, kes on Eesti punase nimestiku järgi ohulähedases seisus ning arvatud I kaitsekategooria kaitsealuste liikide hulka. Otepää looduspargis pesitseb 12–14 paari väike-konnakotkaid. Sellise arvukusega võib Otepää loodusparki pidada selle liigi Eesti parimaks pesitsusalaks.

Alal vajavad kaitset 19 loodusdirektiivi elupaigatüüpi, 18 linnudirektiivi liiki, 16 loodusdirektiivi liigi elupaika ja 28 kaitsealust liiki.

Sarnased artiklid