Eesti Ornitoloogiaühing valis 2026. aasta linnuks piiritaja, kes valdava osa elust veedab õhus ning pesitseb inimeste läheduses. Suvel iseloomuliku häälitsuse ja lennuga tähelepanu köitva linnu käekäik pole siiski kiita, sest sobivaid elupaiku hoonete õõnsustes jääb järjest vähemaks.

Piiritaja on lind, kes veedab suure osa oma elust õhus, püüdes seal putukaid, paaritudes ja magades. Tema tillukesed jalad puudutavad pinda ainult pesitsuse ajal, kui on vaja pesaõõnsuses askelda, mune haududa ja poegi toita. Pideva lendamise tõttu levis arusaam, et piiritajal ei ole jalgu ning sellest on tulnud ka liigi teaduslik nimi Apus apus, mis tähendab jalutut.

Ehkki välimuselt meenutab pruunikasmusta sulestiku ja sirpjate tiibadega piiritaja pääsukest, ei ole nad lähisugulased. Eestis on piiritaja lähim sugulane hoopis öösorr. Seepärast on piiritaja rahvapärane nimi – piirpääsuke – eksitav.

Ornitoloogiaühingu juhataja Kaarel Võhandu sõnul on piiritaja on meie asulates tavaline lind, kes kunagi elas hoopis metsades, kuid sealsete elupaikade kadudes asus pesitsema hoonete õõnsustes.

“Täna on märgata piiritaja arvukuse langust kõikjal Euroopas, seda eelkõige sobivate pesitsuspaikade kadumise tõttu: hoonete renoveerimisel suletakse praod ja õõnsused, modernsed ehitised enamasti aga kujutavadki endast siledaid suletud kaste. Piiritaja arvukust mõjutab ka põllumajandusmürkide liigne tarvitamine, mis vähendab linnu toiduks olevate putukate arvukust,” selgitas Võhandu piiritajaga seotud murekohti.

Piiritaja aastal saavad huvilised osa võtta loodusõhtutest, õppekäikudest ja joonistusvõistlusest, kaasa lüüa pesitsusandmete kogumises ja fotokorjes. Plaanis on ka seminarid, et arutada koos oma ala spetsialistidega kortermajade ehitamise ja renoveerimisega seotud probleeme piiritaja vaatepunktist. Piiritaja aasta lõpeb traditsioonilise suure linnuõhtuga.

Väga tihti juhtub, et noored piiritajad satuvad hätta. Seda juhtub just juuli lõpus, kus noored linnud väljuvad pesadest, et alustada uut elu. Mõnikord on probleem lihtne, noorlind ei suuda õhku tõusta. Selleks tuleb ta asetada avatud peopesala ja liigutada aeglaselt edasi tagasi. Loodame, et piiritajate puhul luuakse piiritaja aasta puhul ka juhend, kuidas käituda abivajava piiritaja leidmise korral.

Piiritaja aasta tegevuste kohta saab rohkem teavet kodulehelt eoy.ee/piiritaja ja ornitoloogiaühingu Facebooki lehelt.

Aasta linnu kampaaniat toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta