Enam kui 450 aastat tagasi leidsid Ameerikasse saabunud maadeavastajad eest täiesti teistsuguse põlluharimise viisi, kui neile Euroopast oli teada. Süsinikku kasutades muudeti siin viljatud mullad külluslikeks aedadeks (kuulsad Amazonase terra preta mullad loodi samuti biosütt kasutades) täideti jõed forellide ja lõhedega ning kasvatati tihedad metsad paljude loomadega. Alles eelmise sajandi teisel poolel tuvastasime selle süsteemi aluseks olnud “maagilise” koostisosa ja teadlased andsid sellele nimeks “biosüsi”.

Permakultuuri meister Albert Bates on tagasi Lilleorus ning viib siin läbi biosöe valmistamise meistriklassi.

MEISTRIKLASSIS õpime, kuidas valmistada biosütt väikestes kogustes ja kuidas kasutada seda koduaias ja erinevates ahjudes. Katsetame ka biosöest cob-savi, telliste, veefiltri, paberi ja betooni tegemist. Albert saabub Eestisse biosöe õppereisilt Soomest ja jagab ka vahetuid muljeid põhjanaabrite juures nähtud uuenduslikest suurema mastaabiga biosöe kasutusvõimalustest.

Hind 125€
Loe lähemalt ja registreeru.

Kui osaled ka Bernd Neugebaueri 30.08–01.09 toimuval kursusel "Metsade taastamine ja metsa tervise parandamine mikroorganismide abil", on osalemistasu kahe kursuse peale kokku 290€. (Vaata lähemalt)

 

BIOSÜSI PERMAKULTUURIS

Aedniku ja metsapidaja jaoks on biosöe olulisim väärtus selle erakordne võime parandada mulda. Biosüsi toimib mullas nagu korallriff meres. Kui biosüsi segatakse toitainetega (ükskõik milline kompost sobib) ja kaevatakse seejärel maha, asuvad biosöe sisse elama erinevad mullas elavad mikroobid, nii nagu korallrifid on koduks mitmekesisele mereelustikule. Mikroobid meelitavad ligi seeni, mis ühenduvad taimede juurtega ja kannavad biosöest toitaineid sinna, kus neid on vaja.

Lisaks mulla tervise stimuleerimisele reguleerib biosüsi ka mulla niiskust, imades vett liigmärgadelt aladelt ja suunates seda kuivadele aladele. Kuna biosüsi on hästi poorne, siis on ühe grammi biosöe ehk umbes kustukummi suuruse tüki pindala 1000–2500 m2.

Albert Bates on keskkonnajurist, leiutaja ning üks suurimaid permakultuuri asjatundjaid maailmas. Ta on ka üks ökokülade liikumise tõelisi pioneere. Ta on jaganud oma teadmisi enam kui 60 erinevale rahvale ning teinud koostööd ka paljude põlisrahvastega nii Põhja- kui Lõuna-Ameerikas.

Ta on kodanikuühiskonna esindaja COP kliimakonverentsidel ja ülemaailmse ökokülade võrgustiku GEN esindaja ÜRO kliimakõnelustel, püüdes pinnast ja puid kasutades suunata maailma tagasi stabiilse atmosfääri poole. Alberti enda sõnadega: “Probleem pole tehnoloogias. Me teame, kuidas kliimat parandada. Probleem on inimeses.”

Tema sulest on ilmunud raamatud: Climate in Crisis (1990); Post Petroleum Survival Guide and a Cookbook (2006); The Biochar Solution (2010); The Paris Agreement (2015); ja Burn. Using Fire to Cool the Earth (2019).

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta