Keenia ja Rootsi ühisprojektis töötavad teadlased leiavad, et biosöest tehtud väetis kahekordistab Aafrika põldude saagikust. Biosöe kasutamine on väga tõhus viis vähendamaks süsihappegaasi sattumist atmosfääri. Biosütt saadakse orgaanilise alusaine söestumisel ja see parandab pinnase viljakust ning ühtlasi seob pinnases süsihappegaasi. 

 

Keenias käimasolev projekt, kus osalevad teiste hulgas ka Rootsi Uppsala Ülikooli teadlased, tõestab biosöe kasulikkust väikepõllunduses. „See on tehnoloogia, millest saab kasu põllumajanduses taimekasvatusel, energia tootmisel, ka vähendab see ühiskonnas ebavõrdsust,” ütleb Rootsi Põllumajandusülikooli (SLU) teadlane Kristina Röing de Nowina, kes viibib parasjagu Keenias, et uurida biosöe kasutusvõimalusi väikepõllunduses.  

Keenias on tavaks teha traditsioonilistes ahjudes puudega tuld. Puu söestumise käigus eraldub süsinik süsinikdioksiidina atmosfääri. Kasutades aga lihtsat biopuusöe ahju, moodustub läbi pürolüüsi protsessi hoopis biosüsi, mida saab kasutada efektiivse pinnaseväetisena. Käimasolevas uuringus, kus osalevad teadlased nii Rootsi Põllumajandusülikoolist, Lundi Ülikoolist kui ka Keeniast, on selgunud, et biosüsiniku kasutamine maaviljeluses mõjub saagikusele väga hästi. 

„Keskmiselt on maisisaak Aafrikas üks tonn. Kui me kasutame aga väetisena biosüsinikku, saame saaki kahekordistada ja tulevikus võib see number olla veelgi suurem,” teatab Kristina Röing de Nowina. „On vaja aga põhjalikumaid teadmisi sellest, kuidas see toimib praktikas kohalikke olusid arvestades, enne kui saame edasi minna ja väita, et see siin on lahendus Aafrika põldude viljakuse tõstmisele," lisab ta.

Loe biosöe kohta lisa siit ja siit.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta