Mida aeg edasi, seda rohkem inimesi hakkas maja vastu huvi tundma. Tulid abikäed ja kaasamõtlejad ning kui me korraldasime 2012. aasta maikuus esimesed avalikud üritused kirjandusfestivali Prima Vista raames, hakkas maja aktiivset elu elama. Positiivne vastukaja ja toetusavaldused meie tegevusele nii naabritelt, teistelt tartlastelt ja ka väljaspoolt kodulinna, andsid motivatsiooni. Jätkasime maja ja aia korda tegemisega ning eluks vajaliku vee, elektri ja soojuse osas lahenduste leidmisega.

Kahe aasta jooksul on majas elanud pikemat või lühemat aega mitukümmend inimest, kes on vabatahtliku tööga panustanud maja arengusse. Tänu suurenevale kogukonnale hoidsime regulaarselt lahti Vaba Poodi, mille lahtioleku ajal jagasime tasuta suppi. Vaba Pood toimib lihtsalt põhimõttel: too, mida saad ning võta, mida vajad. Nii aitas pood paljusid raskes majanduslikus olukorras inimesi ning andis teistele annetades võimaluse väike heategu teha.

6. veebruaril saime ootamatult teada, et Tartu Linnavalitsus ei ole meie tegevusega rahul ning on otsustanud, et me peame 15. märtsiks majast lahkuma. Teadsime, et maja kuulub Heldur Jaan Tõnissonile, rikkale väliseestlasele, kes on aastakümneid lasknud oma isale kuulunud majadel tühjalt laguneda.

2008. aastal avaldatud artiklid annavad mõista, et Jaan Tõnissoni mälestuse väärtustajad on linna poole vaadanud varemgi lootuses, et ümbruskonna tondilossist majamuuseum saaks. Seetõttu on arusaamatu, miks soovitakse taastada olukord, kus tühjad majad pakuksid vaid talvist peavarju kodututele või jääksid need hoolimatutele noortele lõhkuda.

Linnavalitsuse otsus näib toetuvat väitele, et oleme muutunud majale ohtlikuks. Samas pole välja toodud ühtki muud asjaolu, peale jaanuari alguses toimunud õnnetuse bensiinigeneraatoriga. Me ei eita, et olukord oli ohtlik, kuid just majas olnute kiirele tegutsemisele, ei kahjustanud tulekahju peale keldrikorruse ukse midagi.

Pärast õnnetust sai taaskord üle vaadatud maja turvalisus, paigaldatud juurde suitsuandureid, suurenes majaliste valvsus enda ja teiste üle. Selle asemel, et meid majast välja visata, ootame Linnavalitsuselt võimalust koostööks puuduste likvideerimiseks. Meie kogukond vajab väljundit ja me oleme kindlad, et majal on avaliku keskusena potentsiaali rikastada Tartu kultuurielu.

Plaanime taas avada Vaba Poe, korraldada filmi-, luuleõhtuid ja muid sündmusi, jätkata igakuiste permakultuuriringidega. Meid inspireerivad alternatiivsed ühiskondlikud ideed, roheline mõtteviis ja selle kaudu maailma paremaks muutmine.

Linnavalitsuse esindajaga vesteldes jäi mulje, et Linnavalitsus pole meie tegevusega kõige paremini kursis. Üllatust valmistas isegi see, et kasutame ainult maja 7a, mitte ka samal krundil olevat Jaan Tõnissoni kunagist elukohta. Oleme huvitatud, et ka kõrvalmaja ei jääks tühjalt lagunema ning aastaid kõlanud mõte majamuuseumist ellu viiakse.

Soovime selgitusi meile olulise otsuse tagamaadest. Oleme saanud vastuolulist infot selle kohta, kas meie tegevuse peatamise initsatiiv tuli omanikult või Linnavalitsuselt ning miks meid seostatakse ümbruskonnas toimuvate õnnetusjuhtumitega. Samuti loodame saada toetust kõigilt neilt, kellele maja tulevik korda läheb.