Moodne inimene on oma elutegevuses sõltuv paljudest asjadest. Mõned asjad on vajalikud vaid ühel hooajal, teisel eluhetkel on aktuaalsed jälle teised asjad. Aastaajad vahetuvad ja huvialad muutuvad. Lapsed kasvavad ja vahetevahel tekib vajadus kappe koristada. Asjad on need, mis jäävad järgi.

Tarbetute asjade kuhjumine takistab inimese elutegevust. Niisiis tuleb neist kuidagi vabaneda. Prügikasti kaudu tundub asi lihtne. Viskad konteinerisse ja viiakse ära. Kuid tegelikult on nende asjade valmistamiseks kulunud kellegi töötunde, loodusest võetud materjali ja raisatud energiat. Paljud asjad kõlbaksid veel kellelegi kasutada, aga kuhu neid panna.

Muidugi võib neid üritada maha müüa, kuid iga müümine võtab lisaaega. Ja ega kõigis meis pole julgust kirbuturule kauplema minna või internetioksjonite rägastikus oma ülejääkidele uut peremeest leida. Mõned asjad tunduvad nii väheväärtuslikud, et nende eest ei julgegi mingisugust hinda küsida, kuid samas võivad nad olla kellelegi ootamatult vajalikud. Võib ju lihtsalt asju ära kinkida. Aga kui pole, kellele kinkida?

Üks võimalus on veel. See on tasuta asjade pood.

Pood on kõigile tuttav mõiste. Maksad kauba eest müüjale raha ja viid saadud eseme poest minema. Aga tasuta asjade pood? Tundub ebatõenäolisena, kuid on olemas ka selline võimalus.

Tallinnas tegutseb tasuta asjade pood Ülase 12 asuvas sotsiaalkeskuses. Iga kuu viimasel pühapäeval kella 13-16ni saab tulla ja tuua veel kasutamiskõlblikke asju. Raha ei küsita ei asjade toomise ega viimise eest. Tasuta poe printsiip kõlab järgnevalt: nii tuua kui viia võib koguse, mida ühe käega kaasa võtta suudetakse. Seda polegi nii palju, kui esialgu tundub. Ja muidugi tasub tuua vaid asju, mis on tõesti puhtad ja kasutuskõlblikud. Sotsiaalkeskuse vabatahtlikud hoiavad toimuval pilku peal ja ei lase oma asutusel prügimäeks muutuda. Sobivad eeskätt igasugu tööstuskaubad, riided, raamatud.

Tasuta asjade poe idee arenes välja Väga, Väga Vaba Turu ideest. Mis on omakorda versioon Ameerika Ühendriikidest alguse saanud ja üle maailma laiali levinud Freeshopi ideest.

Tasuta asjade jagamist tehakse Ülase tänaval kord kuus. Sagedamini pole see lihtsalt mõttekas. Sotsiaalkeskusel on seoses tasuta poega ju omad kulud: küte ning elekter.

Tartus tegutses samalaadne tasuta asjade pood Anna Haava 7 asuvas hõivatud majas. Pood sulges oma uksed talveks ja avaneb uuesti loodetavasti ilmade soojenedes kevadel.

Kuidas jõuda Tasuta asjade poodi?

See teekond pole eriti pikk, kuid veidi keerukas küll.

Kristiine keskust tunneb vast iga Tallinnas elav ja poodlev inimene. Kristiine keskusest tuleb jõuda üle tee sinna, kus ristuvad Endla ja Tulika tänavad, minna edasi kuni umbes 200m põhja pool ristuvad Ülase ja Tulika tänavad. Et jõuda Ülase tänava sotsiaalkeskusse, mille ruumides tasuta asjade pood aset leiab, tuleb pöörata paremale, mööduda autoremonditöökojast, mootorratturite poest, keerata veel kaks korda paremale ümber maja nurga. Lõpuks leiab tulija ennast pooleldi avatud halli ukse eest. Trepist tuleb minna üles teisele korrusele. Mööda päevinäinud koridori peab minema kuni lõpuni ja seejärel keerama jälle paremale väikesest trepist üles. Poe uksel on silt: "Ülase12 Sotsiaalkeskus".

Tasuta asjade poodi pole lihtne üles leida, kuid see vaev tasub viitsimist. Sotsiaalkeskus loob võimaluse ümberkaudse kogukonna rahvale suhtlemiseks, olgu see siis ürituste või koos tegutsemise kaudu. Ülase 12 seltskond tuli kokku just vabatahtlikul alusel, et oleks olemas koht, kus saaks korraldada kontserte, mälumänge, taimetoitlaste õhtusööke ja muudki.

Omalt poolt tõi Bioneer kaasa mõned nõukogudeaegsed populaarteaduslikud raamatud, viis kassetti keeleõppekursusega, uhiuue lemmikloomade söögikausi ja ühe meeleoluka toonekure, kellel titt nööriga noka otsas. Pole ju ilus tühja käega tulla!

Esialgu poes ostjaid ei ole. Kohal viibivad vaid kaks sotsiaalkeskuse sõbralikku vabatahtlikku, kes tutvustavad lühidalt tasuta asjade poes pakutavat.

Lõviosa poepinnast võtavad enda alla mitmesugused riided, mis on enamasti naisterahvastele mõeldud. Ühes seinas on jalatsite rivi: peamiselt väikesed numbrid ja kah naiste omad. Ju siis meeste riided ja jalatsid kantakse lõpuni.

Üle kogu poe valvab rahu seinale joonistatud peaministri portree, mille kõrval kiri: "Have a nice crisis."

Laual keset tuba on veidi raamatuid, lauanõusid ja koolitarbeid. Minuga kaasa tulnud 8-aastane Rasmus leiab asjade hunnikus sorides endale toreda koerakujulise pinali. "Nii nummi, see tuletab loomi meelde," lausub ta oma valiku õigustuseks.

Laotame omalt poolt toodu nähtavale laiali. "Võib-olla need keeleõppekassetid huvitavad vanemaid inimesi. Võib-olla minu vanaema," pakub meessoost müüja. Tunneme huvi, kui palju inimesi tasuta asjade poodi külastavad. "Oleneb ilmast, ikka käiakse," vastab müüja.

Nagu kokkuräägitult ilmuvad küsimuse peale poodi ostjad. Kõigepealt kaks tütarlast, kel endilgi riideasju kaasa võetud ja kohe nende järel vanem daam. Noored huvituvad riidehilpudest. Vanem daam askeldab peamiselt kööginõudega kaetud laua juures.

"Peamiselt lähevadki paremini tööstuskaubad ja laste asjad lähevad kiiresti kaubaks," teab poemüüja seletada.

Lisaks tasuta asjadele pakutakse poes külastajatele tasuta ka sooja teed või kohvi. Kõrvale saab haugata lõigutatud banaane ja beebiporgandeid. Kuna ilm on oktoobri kohta harjumatult külm, läheb tee hästi kaubaks.

Vanem daam leiab väljapakutu seast endale rulli värvilist teipi. Ise kommenteerides: "Pidingi täna kingitust pakkima." Noored neiud leiavad endile midagi riietusesemete valdkonnast. Tundub, et nad ei ole täna siin esimest korda, et selle Tasuta asjade poe külastamine kuulub nende elustiili hulka.

Üks hiljem lisandunud üleni tumedais rõivais imikuga naine on leidnud meie poolt toodud inglise keele kassetid. Suisa vanaemana ta veel ei paista, kuid ilmselt on tal lootust selleks kunagi saada.

Rasmus igatahes on oma pinaliga väga rahul ja kodus harutame pinalist välja hunniku harilikke. Tasuta asjade poe külastamisel on kasud sees.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta