Rakutüvede digitaliseeritud arendamine on ekspertide hinnangul üks kuuest Eesti jaoks kõige olulisemast süvatehnoloogiast, kus suurt läbimurret oodatakse lähima kahekümne aasta jooksul. Eesti võimalused selles valdkonnas on seotud eelkõige ravimite arendamise ja personaalmeditsiiniga, toob Arenguseire Keskus välja uues lühiraportis “Rakutüvede digitaliseeritud arendamine: hetkeseis ja väljavaated”.

Arenguseire Keskuse uuringute juht Uku Varblane selgitas, et rakutüvede digitaalne arendamine on tööriist parendatud või täiesti uute funktsionaalsustega rakkude ja ensüümide konstrueerimiseks. “Rakutüvede arendamine digitehnoloogia abil tundub tavainimesele täna pigem ulme valdkonda kuuluv, kuid erinevad eksperdid on hinnanud, et teadus- ja arendustegevuse jätkumisel võib tehisliku ja iseseisva raku loomine teoks saada juba lähima 20 aasta jooksul. Eestil tasub hoogustada teadus- ja arendustegevust ning iduettevõtlust, et rongist mitte maha jääda ja pöörata olemasolevad võimalused tuleviku majanduskasvuks,” ütles Varblane.

Digitaliseeritud rakutüvede arendus vähendab vajadust laborikatsete järele ning kiirendab rakkude konstrueerimist, sest kasutab parimate kombinatsioonide leidmiseks masinõpet – tegemist on justkui kiirendatud bioloogilise evolutsiooniga. Rakutüvede digitaliseeritud arendamist saab rakendada erinevates valdkondades, näiteks toidutootmises või meditsiinis, ning selle majanduslik potentsiaal on väga suur. 

Eesti parimad võimalused rakutüvede digitaliseeritud arendamises on seotud ravimite arendamisega, keskendudes eelkõige geeniteraapiale, kus Eesti eeliseks on nii olemasolevad kompetentsid kui ka terviseandmed, sealhulgas geeniandmed. 

Arenguseire Keskus toob lühiraportis välja, et Eesti võimalused peituvad ka biomassi väärindamises ja toiduainetööstuse arendustegevuses. Tartu Ülikooli sünteetilise bioloogia keskuses on näiteks juba alustatud biokemikaale ja ravimeid tootvate mikroobitüvede arendamisega, mis võiks tulevikus anda suure panuse Eesti biokeemiatööstusse. 

Lühiraport “Rakutüvede digitaliseeritud arendamine: hetkeseis ja väljavaated” on osa Arenguseire Keskuse uurimissuunast „Rohepöörde stsenaariumid Eestis“. Lühiraport tugineb Arenguseire Keskuse tellimusel Civitta Eesti poolt läbi viidud uuringul „Süvatehnoloogiate alternatiivsed arengutrajektoorid ja nende tähendus Eestile“.

Rakutüvede digitaliseeritud arendamise tulevik sõltub edusammudest teistes valdkondades, näiteks sünteetilise bioloogia, tehisintellekti, geeniredigeerimise, asjade interneti, nanotehnoloogia ja robootika vallas. “Edasised murdepunktid on seotud andmete kättesaadavuse ja kvaliteediga, kuluefektiivsuse tõstmise ning rakuarendusega kaasnevate ohtude ennetamisega, näiteks sünteetiliste organismide keskkonda sattumise või bioterrorismi oht,” rõhutas Varblane.

Eesti tehnoloogiaettevõtetest tegutsevad rakutüvede digitaliseerimise valdkonnas Startup Estonia andmetel näiteks Icosagen Cell Factory ja Icosagen, mis tegelevad terapeutiliste antikehade ja rekombinantsete valkude teadusuuringute ja diagnostikaga. Samuti tegutseb valdkonnas stabiliseeritud valkude tootmisega tegelev Solis BioDyne ning muudele valdkondadele spetsialiseerunud iduettevõtted ÄiO Tech ja Gearbox BioSciences.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta