Vanavarakoguja ja muusikategelase August Pulsti nimelise stipendiumiga meenutatakse tema saja aasta taguse tegevuse olulisust ja väärikat panust eesti pärimusmuusika arengusse. Stipendiumi eesmärk on uurida, kes on tänased kogukonnamuusikud ja millistel kogukonnasündmustel nende pillimäng kõlab.

“Nii nagu August Pulst kunagi tegutses ja uuris, nii tahame ka meie teada, kes on tänased kogukonnamuusikud, et neid kaasata meie tegevustesse - et nad saaksid end näidata Vabariigi Pillimehe konkursil või mängida tantsuks meie Tantsumaja peoformaadis,” selgitas Eesti Pärimusmuusika Keskuse juhataja Tarmo Noormaa.

“Meid huvitab, mis seisus on pärimusmuusika erinevates kogukondades ja ühiskonnas, mis roll on kogukonnapillimehel ja mida peab inimene selleks tegema, et teda kogukonna muusikuks võiks pidada. Mõni hea lõõtspillimängija mängib võib-olla ainult kodus ja kogukonna sündmuste jaoks tema panust ei olegi,” arutles Noormaa.

Eesti Pärimusmuusika Keskus ootab kandidaatidelt ettepanekuid töö teostamise, vajalike metoodikate kasutamise ja lõpptulemuse ootuste osas.

Stipendiumikonkursil osalemiseks tuleb kuni 10. märtsini 2024 Eesti Pärimusmuusika Keskuse kodulehel täita ankeet, lisada oma CV ja selgituskiri, kuidas on plaanis uurimus ellu viia. Esitatud avalduste hulgast teeb valiku Eesti Pärimusmuusika Keskuse stipendiumikomisjon. Uurimistöö toetuse on eraldanud Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital ning selle suurus on 2000 eurot.

Stipendiumi saaja hõigatakse pidulikult välja Viljandis, Pärimusmuusika Aida sünnipäeval, 23. märtsil 2024 ja tööd esmaesitletakse ning jäädvustatakse Viljandi pärimusmuusika festivalil 2025.

August Pulstil, kelle sünnist möödus tänavu 135 aastat, on erakordne tähendus eesti rahvamuusika kogumise ja populariseerimise ajaloos. Tegemist oli laiahaardelise kultuuritegelasega. Ta oli rahvamuusika-alaste kirjalike mälestuste koguja, kontsertreiside ja heliplaadistuste korraldaja, muuseumide asutaja ja ka maalikunstnik. Tänu August Pulstile kaasati muuseumide avamisse ka rahvalaulikud ja pillimehed ning tänu temale mõistame kultuurikorraldajate panust pärimusmuusika elava esituse levitamisel tänases päevas. 
 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta