Euroopa Komisjon avaldas pikaajalise strateegilise visiooni „Puhas planeet kõigi jaoks“, mis seab eesmärgiks jõuda 2050. aastaks jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni. Kuni 6. veebruarini kutsub keskkonnaministeerium visiooni kohta oma arvamust avaldama.

Strateegia ettepanek näitab, millised oleksid Euroopa võimalused liikuda kliimaneutraalsuse saavutamise suunas.  Ühe võimaliku lahenduse asemel vaatleb strateegia ettepanek tervelt kaheksa erinevat stsenaariumit, millest kahe puhul jõutakse aastaks 2050 kliimaneutraalse majanduseni.

Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna peaspetsialisti Kati-Liis Kensapi sõnul on strateegia ettepanek vaid esimene samm pikast protsessist. „Euroopa Liidul tuleb ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames esitada 2020.aasta alguses oma strateegia, kus on näidatud kuidas on plaanis Pariisi kliimaleppes võetud kohustusi täitma hakata. Eesseisvad läbirääkimised ja arutelud just seda võimaldama peakski..“

Eestile võib Euroopa uue pikaajalise strateegia vastuvõtmine tähendada seda, et enda kliimapoliitikat tuleks vastavalt läbirääkimiste tulemusel valitavale suunale täiendada. Eesti kliimapoliitika raamdokumendiks on „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“, millega lepiti kokku valdkondlikes ja kogu majandust hõlmavates poliitikasuundades – need seavad selge teekonna aastani 2050, kuidas kasvuhoonegaaside heitkogust vähendada ning ühtlasi ka kliimamuutuste negatiivsete mõjudega kohaneda. Kliimapoliitika põhialused seavad juba praegu Eesti  eesmärgiks kasvuhoonegaaside heite vähendamise -80% aastaks 2050 võrreldes 1990 aastaga.

Võrreldes 1990. aastaga oli 2016. aastal Eesti kasvuhoonegaaside inventuuri andmetel summaarne kasvuhoonegaaside heitkogus vähenenud juba 51,4 protsenti.

Euroopa Komisjoni pikaajalise strateegilise visiooni leiab siit.

Ootame teie arvamusi lingil või otse Kati-Liis Kensapile e-posti aadressil kati-liis.kensap@envir.ee järgmistes küsimustes:

1.      Kas pooldate Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärgi seadmist selliselt, et aastaks 2050. on Euroopa nö süsinikuneutraalne?

2.      Mis on teie arvamus Euroopa kliimapoliitikast?

3.      Kas teie meelest panustab Eesti piisavalt kliimaeesmärkide täitmiseks?

4.      Kas näete rahvusvahelist kliimapoliitikat kui head võimalust Eesti rohetehnoloogjate ja innovaatiliste lahenduste eksportimiseks maailmaturule?

5.      Mis oleksid Teie silmis ambitsioonika kliimapoliitika eelised/puudused Eesti jaoks?

6.      Muud ettepanekud/arvamus seoses Euroopa Liidu pikaajalise strateegia visiooniga.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta