Suhtlemine on avaliku ruumi olemuse ja funktsioneerimise aluseks: suhtlemine kodaniku ja kodaniku vahel, kodaniku ja ühiskonna vahel, kodaniku ja võimu vahel. Seoses infotehnoloogia arenguga on avalikule ruumile suhtluskeskkonnana saabunud konkurent – virtuaalne ruum. Paljudel meil on olemas oma virtuaalmaailm, oma virtuaalidentiteet (või isegi mitu). Virtuaalne linnaruum on vastava linna loodud veebikeskkond, mis kajastab meid igapäevaselt ümbritsevat linnaruumi. Linnakodanikel on sealtkaudu võimalus saada täielikku infot nii endale vajalike igapäevatoimingute kui ka linna strateegiliste arenguplaanide kohta, eeldusel et see info on kättesaadav. Tänapäeval ei kahtle vist enam keegi et elame infoühiskonnas. Millised on aga infoühiskonna suhted linnadega, kohalike omavalitsustega? Kas peame pöörama tähelepanu informatsiooni levikule ja kättesaadavusele, või peaks esmasena mõtlema sellele, millist infot üldse vaja on? Virtuaalse linnaruumi arendamine võiks olla omaette teema – eesmärgiga kaasata linnakodanikud linnaelu korraldamisse.
 
Avalik ruum on aegade jooksul olnud ja on praegugi oluliseks võimu väljendamise vahendiks – võetakse maha vanad monumendid (Pronkssõdur) ja püstitatakse uued (Vabadussammas), esindushoonete rõhutamiseks rajatakse suuri väljakuid ning näidatakse jõudu seniste lahenduste ümber tegemisega.
 
Liiklus, selle intensiivsus ja transpordivahendid, on samuti olnud oluliseks linnaruumi – eelkõige tänavavõrgustiku kujundajaks. Jalakäijal on vaja palju vähem ruumi kui hobuvankril, autol, või bussil. Läbitavad vahemaad on kasvanud, jalgsi ei jõua enam igale poole. Nii on meie praegune tänavavõrgustik kujunenud liiklusvahendite suhtlemispaigaks – tulede vilgutamine, signaali andmine, jne.
 
Meie linnade praegusel ümberkujundamisel on pandud sageli rõhk võimalikult suure pinna ja praktilisuse saavutamisele kultuuripärandi arvel. Kultuuripärandi kaitsmine – nii sise- kui ka välisruumis – aja laastamistöö eest ei ole mitte ainult turistide ja kunsti- ning kultuurinautlejate huvides, vaid on ka minevikumeenutus ja väärtuslik vara veel paljudeks aasta(kümne)teks.
 
Millised on avaliku linnaruumiga praegu toimuvad muutused? Linnad on rohkem killustunud, privatiseeritud, kaubastatud. Ei saa ehk anda hinnanguid, kas see on hea või halb, kuid kindlasti on siin nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Kas avaliku ruumi kommertsialiseeritus tundub meie jaoks nii iseenesestmõistetav? Millised on niisama tasuta tegutsemist võimaldavad tegevused, mis annaksid võimaluse lihtsalt mõnusale olemisele või niisama toredatele tegevustele?

Vaata lisa: http://www.minueesti.ee