Intensiivselt süsinikku keskkonda paiskavad firmad ja tööstused puutuvad igapäevaselt kokku teemadega, et kuidas plaanitav süsinikdioksiidi  emiteerimise vähendamine ja vastavad regulatsioonid hakkavad tulevikus nende äri mõjutama.

 

Ettevõtete juhtidel on mõtet läbi mängida olukorrad, mis tulevikus ette tulla võivad ja panna paika plaanid, kuidas kohaneda uute regulatsioonidega. Võime mõelda ette teeb firmad konkurentsivõimelisemateks.

Rohelise turunduse meediaväljaanne marketinggreen.wordpress.com usub, et lennundusfirmad saavad tulevikus heaks näiteks selle kohta, kui paindlikud suudavad ettevõtted reguleeritud süsinikdioksiidi emiteerimise määradega majanduses olla.

Tänapäeval vastutavad lennundusfirmad 2-4% emiteeritud inimtekkeliste kasvuhoonegaaside hulga eest atmosfääris. Oluline kütuse kokkuhoid on saavutatud iga uue õhusõidukite põlvkonnaga. Näiteks uus Boeing 787 lubas tõsta 20% võrra kütuse kasutamise efektiivsust. Sellegipoolest jätkub CO2 õhku paisatavate koguste märkimisväärne suurenemine, sest tööstusharu ise areneb sedavõrd jõudsalt. Hetkel saavutatud kokkuhoid kütuse efektiivsema kasutamise arvelt on 1,3% aastas. Majandusharu ise kasvas viimase aastaga 4,4%.

On tehtud mõned katsed reguleerida CO2 emiteerimist atmosfääri kommertslennunduses. Kyoto protokoll arvestas oma sihtide seadmisel küll siseriiklike lennuliinidega, aga rahvusvahelised lennuliinid jäid üldse vahele. Kyoto protokoll on 1997.aastal vastu võetud rahvusvaheline leping, millega ligikaudu kolmandik maailma riikidest nõustus vähendama või hoidma kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist 1990. aasta tasemel.

Nüüd on Euroopa Liidus tulemas laiaulatuslik aktsioon tõstmaks lennundusmaksusid seoses lennukite poolse CO2 emiteerimisega atmosfääri. See kokkulepe ei sisalda ainult Euroopa Liidu siseseid lendusid (alates 2011), vaid ka neid lendusid, mis ainult läbivad EL (alates 2012).

Sedasi käitudes näitab EL oma võimet mõjutada ka Euroopa Liidu väliste firmade CO2 emiteerimist atmosfääri. Ajalooliselt on olnud lennunduse nurgakiviks just riikidevahelised kokkulepped. Euroopa Liidu samaaegne tegutsemine on lennundusfirmad viinud selleni, et tehakse suuri jõupingutusi vähendamaks oma keskkonnamõjusid.

22. märtsil 2007. aastal kiideti ELi liikmesmaade transpordiministrite poolt heaks nn avatud taeva lepe USAga, mis kaotab osaliselt senise ebavõrdsuse lennufirmade vahel ning võimaldab tekitada transatlantilistel liinidel suuremat konkurentsi. Avatud taeva kokkulepe USA ja EL vahel on suurepärane näide võimalikust koostööst. Leping hakkas kehtima 2008.aasta märtsis. Lepe puudutab ligi poolt maailma lennuliikluse mahust. See lepe asendab vananenud kahepoolseid leppeid Euroopa Liidu liikmesriikide ja USA vahel.

Avatud taeva kokkuleppe praegusel kujul lubab tulevikus ELi lennufirmadel hakata üle Atlandi lendama ükskõik millisest eurobloki riigist, hoolimata sellest, millises riigis ettevõte registreeritud on. Ei ole üllatuslik, et selline kokkulepe põhjustab tuliseid debatte.

Leppe jõustumine suurendab lennureisijate arvu transatlantilistel lendudel 26 miljoni reisija võrra. Siin näevad paljud vastuolu Euroopa Liidu enda plaaniga vähendada globaalset soojenemist. Suurenenud reisijate hulk, mis kaasneb avatud taeva lepinguga võib suurendada lennunduse osatähtsust üldises globaalses soojenemises 0,7% võrra.

Tegelikkuses on antud number veelgi suurem, sest 0,7% sisse ei ole arvatud ärireisijad ja kaubavedu. Et tasakaalustada CO2 atmosfääri emiteerimise suurenemist, pakub EL lennufirmadele võimalust kaubelda kasvuhoonegaasidega.

Avatud taeva leping on tüüpiline näide sellest, et USA tahab suuremat juurdepääsu Euroopa Liidu majandusele. Avatud taeva leppega jäävad ameerika lennukompaniid veel turul eelisseisundisse, kuna neile antakse ka õigus lennata kahe Euroopa sihtpunkti vahel, samas kui Euroopa firmad USAs selliseid reise korraldada ei tohi. Praegu on seatud eesmärgiks sõlmida aastaks 2010 lisalepe, mis looks USA ja Euroopa Liidu lennundusettevõtetele võrdsed võimalused. Avatud taeva lepe on aga suurepärane näide sellest, et EL suudab rahvusvahelistel läbirääkimistel ühehäälselt enda eest seista.

Avatud taeva leping toob märgatava hinnatõusu kaasa alles pärast 2020.aastat.

Avalik arvamus ei seisa siiski paigal. Näitena võib tuua Al Gore´i Alliance for Climate Protection kampaania, mis stardib järgmisel kuul ning avardab kindlasti inimeste keskkonnateemalist teadlikkust.

Lennundusfirmad peaksid võtma vastu avaliku väljakutse ja astuma samme vähendamaks oma keskkonnamõjusid. Tuleks täpsemalt ära defineerida, mida tähendab uute keskkonnanormide alusel „roheliseks“ olemine. Kui lennundusfirma neid norme täidab, siis kaoks põhjus teda kritiseerida. Sellisel juhul saab „roheliseks „ olemine piisavaks stiimuliks ka koos seatud standarditega. Hetkel on lennundusfirmad pidevalt hädas keskkonnaaktivistidega, kes kutsuvad neid üles olema tegutsema veelgi keskkonnasõbralikumalt.

Keskkonnateadlikkuse tõus annab juba käesoleval hetkel tulemusi. Näiteks suurfirma KPMG UK tegi oma töötajaskonnale keskkonamõjusid vähendava lisapreemia American Expressi kaartide näol (lennuliiklus versus rongiliiklus). Samuti soosib firma telekonverentside pidamist, mis vähendab reisimisele kuluvat aega ja vastavat keskkonnamõju.

Lennufirmad on andmas vastulööki. Näiteks SilverJet asutas lennunduses uue liiga. Nimelt pakuvad nemad nn süsik-neutraalseid lende. Firma piletihindadesse on CO2 atmosfääri emiteerimise keskkonnamõju hind juba sisse arvutatud.

Turustajad peaksid ettevaatlikult jälgima, mis avatud taeva lepingutest tegelikult välja koorub. See saab olema võrrand kolme muutujaga – keskkonnamõjusid vähendada sooviv valitsus, arenev lennufirma ja üha teadlikkumad tarbijad.