Bioenergia tootmiseks kasvatatakse mitmeid taimi, näiteks paju, päideroogu ja vitshirssi, Lääne-Euroopas on hoogustumas ka hiid-pöörisrohu (Miscanthus x giganteus) kasvatamine. Taim kasvab üle kolme meetri kõrguseks ja moodustab tiheda padriku, mistõttu on sobilik elupaik ka mitmetele metsalindudele ja imetajatele. Lääne-Euroopas on hiid-pöörisrohu väljade talvine tavaline asukas näiteks musträstas (Turdus merula), suvel askeldavad seal käblik (Troglodytes troglodytes), metsvint (Fringilla coelebs) ja punarind (Erithacus rubecula).

Uuringust Lääne-Poola hiid-pöörisrohu põldudel selgus, et sealne linnustik erineb põldudest Lääne-Euroopas ning näiteks metsaliike (rasva- ja sinitihast) kohtab seal vaid üksikuid. Sealjuures oli kuldnokki (Sturnus vulgaris) sealsetel hiid-pöörisrohu põldudel oluliselt vähem, kui põlde ümbritseval maastikul; sama kehtis ka talvikese (Emberiza citrinella), põldvarblase (Passer montanus) ja halltsiitsitaja (Miliaria calandra) puhul.

Mida suurem oli hiid-pöörisrohu põllupind, seda vähem linnuliike seal kohati. Seega, erinevalt Lääne-Euroopas leitule näitab Lääne-Poola põldudelt leitu, et hoolimata pealtnäha pesitsuseks sobivast kasvust ja tihedusest hiid-pöörisrohi põllulinde ei soosi. Võimalik, et tegu on regionaalsete erinevustega, sest Lääne-Euroopa maastikud on põllumajanduse ja üha intensiivistuva metsaraie tõttu kiiresti muutunud.

Samas saab hiid-pöörisrohtu majandada ka linnusõbralikult – koristada sügisel, talvel või varakevadel, mil linnud ei pesitse. Tasub silmas pidada taime kiiret kasvu, mille tõttu algne madal taimestik, mis võib esialgu näida sobiva elupaigana paljudele maas pesitsevatele lindudele, osutub ökolõksuks ning päädib pesitsuse ebaõnnestumisega.

Andmed viitavad, et lokaalselt võib hiid-pöörisrohu põldude laienemisel Kesk- ja Ida-Euroopas olla põllulindudele negatiivne mõju, sest majanduslikest argumentidest lähtuvalt kasvatatakse tulevikus ühe rohkem ja suuremal pinnal biotehaste lähistel tehasele sobilikku tooret. See aga muudab senist põllumajandusmaastikku ega soosi põllualade suurenemisel kuldnoka kõrval ka mitmeid teisi linnuliike.

Kaczmarek JM, Mizera T, Tryjanowski P (2019). Energy crops affecting farmland birds in Central Europe: insights from a miscanthus-dominated landscape. Biologia 74: 35–44,

Lugu on pärit Aasta linnu teadusuudiste lehelt, mida toimetab Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloogia teadur Marko Mägi.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta