Maailmas on järjest suuremaks probleemiks võltsravimite kasutamine ja laialdane levik. Ravimite võltsimine ei ole tarbijatele mitte ainult kulukas, vaid see on eriti tõsine kuritegevuse liik mis seab ohtu inimeste elud ning heaolu, põhjustab usalduse kaotust tervishoiusüsteemi kui terviku ning tervishoiutöötajate poolt määratud ravimite kvaliteedi, ohutuse ning efektiivsuse suhtes. 

Ohtlikud ravimid on probleemiks ka Eestis. Nii Virumaal kui Kagu-Eestis on levinud olukord, kus tuuakse sisse Venemaal toodetud ravimeid, mida Eestis enam osta ei saa. Vene ravimid on tunduvalt odavamad. Võltsitud ravimid põhjustavad maailmas erinevate allikate hinnangul 100 000 kuni miljon surma aastas. 

Kuidas vältida võltsitud ravimeid?

Tundke ravimeid, mida tarbite. Kui tunnete ravimi pakendit, suurust, kuju, värvi ning teate, mismoodi ravim maitseb, on kergem avastada võimalikke võltsitud ravimeid. Ostke ravimeid ainult litsentseeritud apteekidest ning müügikohtadest. Ärge ostke ravimeid kaubitsejatelt või turult. Jälgige oma keha reaktsioone ravimitele. Ilmselt tunnete erinevust, kui ravim ei avalda lubatud toimet, kui ta põhjustab kirjeldatud kõrvaltoimetest erinevaid nähtusid või kui ta ei toimi sarnaselt eelnevalt tarvitatud sama ravimiga.

Üheks võimaluseks, mis välistab võltsitud ravimite sattumise seaduslikku apteeki, on iga pakendi kodeerimine ning igas müügiahela etapis pakendi tuvastamist võimaldava süsteemi loomine. 2019. aastal kehtima hakkavate nõuete kohaselt peab ravimtootja paigutama pakendile turvaelemendid ning hulgimüüjad ja apteekrid peavad neid elemente kontrollima. Samuti luuakse üle-Euroopaline andmebaas, mis kogu seda infot haldab.

Ainulaadne identifikaator on 2D vöötkood, mis on igal pakendil erinev ja sisaldab ravimi tootekoodi, unikaalset seerianumbrit, ravimi säilivusaega ja partiinumbrit. Selle koodi trükib pakendile ravimi tootja ravimi tootmisprotsessi käigus ning ühtlasi laeb ta EL andmebaasi info, et selline ravim on tema poolt toodetud ning turustamiseks aktiveeritud. Lisaks paigaldab tootja ravimikarbile pakendi rikkumise vastase vahendi, näiteks kleepsu, mis pakendi avamisel katki läheb. Nüüd liigub ravim edasi turustamisahelasse ning igal ajahetkel on võimalik skaneerimise teel veenduda, et tegemist on seadusliku ravimiga.

2019. aastast alates peab apteeker enne patsiendile retseptiravimi pakendi müümist alati kontrollima ega tegemist ei ole võltsitud ravimiga. Selleks skaneerib ta pakendil olevat 2D-koodi ning kontrollib, kas pakendi rikkumise vastane vahend on terve. Pärast ravimi müüki ta deaktiveerib ainulaadse identifikaatori, mis tähendab, et see pakend saab turvaelementide andmebaasis juurde märke, et ravim on juba müüdud ning teist korda seda teha ei saa.

Loe Bioneerist lisa!

Kasutatud materjalid

  1. Ravimiamet 10.02.2016 "Ravimipakendite turvaelemendid muutuvad kohustuslikuks kolme aasta pärast"
  2. Lõunaleht 7.7.2009 "Ohtlikud ravimid – probleem ka Kagu-Eestis"
  3. Meditsiiniuudised 4.11.2015 "Võitlus võltsitud ravimitega hoogustub"

Jaga: