Valitsus kiitis istungil heaks atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise, millega viiakse seadus kooskõlla Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute kauplemise uue perioodi nõuetega. Kauplemiskord jääb uuel perioodil samaks, küll aga muutuvad ühikute eraldamise põhimõtted.

Neljanda, aastaid 2021–2030 hõlmava kauplemisperioodi põhilised erinevused eelnevate perioodidega võrreldes on järgmised:
- lubatud heitkoguse ühikute üldkogus väheneb igal aastal 2,2%,
- tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute koguseid kohandatakse igal aastal käitiste tootmistaseme muudatustega.

Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna peaspetsialisti Imre Banyaszi sõnul tagavad neljanda perioodi muudatused käitistele tasuta ühikute õiglasema eraldamise.

„Samuti suunavad muudatused ettevõtteid oma tootmist ka edaspidi efektiivsemaks muutma ning kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendama,“ lausus Banyasz.

Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem (ELi HKS) on ELi kliimapoliitika üks peamisi instrumente, vähendamaks kasvuhoonegaaside heidet energiatööstuses ja energiamahukas suurtööstuses. See hõlmab 11 000 käitist ning 45% kogu ELi heitkogustest. Eestis kuulub ELi HKSi 44 käitist.

Atmosfääriõhu seadust täiendatakse ka 2021. aastast kehtima hakanud jagatud kohustuse määruse (JKM) nõuetega, mille kohaselt on Eestile seatud aastateks 2021–2030 kasvuhoonegaaside heite piiramise iga-aastased kohustuslikud sihttasemed transpordi, põllumajanduse, jäätmekäitluse, tööstuslike protsesside ja väikesemahulise energiatootmise sektoris.

„Liikmesriikidel on lubatud määruse alusel loodud heitkoguse ühikutega omavahel kaubelda, sestap ongi vaja seaduses sätestada JKM-sektorite heitkoguse ühikutega kauplemise põhimõtted,“ märkis Banyasz. Ta lisas, et seaduse muutmisega pikendatakse kehtivat korda ning kauplemiskorras sisulisi muudatusi ei tehta.

Valitsus saadab atmosfääriõhu kaitse seaduse muudatused otsustamiseks Riigikokku.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta