Copernicuse kliimamuutuste seire teenus (C3S), mida osutab Euroopa Komisjoni nimel ja Euroopa Liidu rahastusel Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF), avaldab igal kuul kliimaülevaateid, kus teavitab globaalse pinnalähedase õhutemperatuuri, mere jääkatte ja hüdroloogiliste näitajate muutustest. Enamik andmeid põhineb ERA5 järelanalüüsil, mis kasutab miljardeid mõõtmisandmeid satelliitidelt, laevadelt, lennu- ja meteoroloogiajaamadest üle terve maailma.

Pinnalähedase õhutemperatuuri ja maailmamere pinnatemperatuuri tippnäitajad:

• Juuni 2024 oli globaalselt soojem kui kõik seni dokumenteeritud juunikuud. ERA5 andmetel oli pinnalähedase õhutemperatuuri kuukeskmiseks 16,66 °C, mis on 0,67 °C kõrgem kui normperioodi 1991–2020 juuni keskmine ja 0,14 °C kõrgem varasemast rekordiliselt soojast juunist 2023. aastal.
• See oli kolmeteistkümnes järjestikune kuu, mis on ERA5 andmebaasis vastava kuu kohta rekordiliselt kõrge kuukeskmisega. Ehkki see on ebatavaline, esines sarnane rekordiliste globaalsete kuukeskmiste jada aastail 2015/2016.
• ERA5 andmeil oli möödunud kuu 1,50 °C kõrgem juunikuu hinnangulisest keskmisest perioodil 1850–1900, mis on kokkuleppeliseks tööstuseelseks võrdlusperioodiks. Seega jõudis kaheteistkümnes järjestikune kalendrikuu lävendini, mis tähistab tööstuseelsest perioodist 1,5 °C kõrgemat globaalset keskmist.
• Viimase 12 kuu (juuli 2023 kuni juuni 2024) temperatuuri globaalne keskmine on dokumenteerituist kõrgeim, ületades 0,76 °C normperioodi 1991–2020 keskmist ja 1,64 °C tööstuseelse perioodi 1850–1900 keskmist.
• Juunis 2024 oli Euroopa kuukeskmine 1,57 °C kõrgem normperioodi 1991–2020 juunikuu keskmisest, jagades nõnda soojuselt teist kohta mõõtmisajaloos.
• Euroopa temperatuurid ületasid keskmisi kõige rohkem kagupiirkondades ja Türgis, kuid olid keskmisele lähedased või alla selle Lääne-Euroopas, Islandil ja Loode-Venemaal.
• Väljaspool Euroopat olid temperatuurid keskmistest palju kõrgemad Ida-Kanadas, Ühendriikide lääneosas ja Mehhikos, Brasiilias, Põhja-Siberis, Lähis-Idas, Põhja-Aafrikas ja Antarktika lääneosas.
• Temperatuurid jäid ekvatoriaalse Vaikse ookeani idaosas keskmistele alla, mis viitab kujunevale La Niña nähtusele. Aga õhutemperatuurid merepinna lähedal püsisid ebatavaliselt kõrged paljude piirkondade kohal.
• Maailmamere pinnatemperatuuri keskmine laiuskraadide 60°S ja 60°N vahel oli 2024. aasta juunis 20,85 °C, mis on seni dokumenteeritutest kõrgeim näit vastava kuu kohta.
• See oli viieteistkümnes järjestikune kuu, mil maailmamere pinnatemperatuur oli ERA5 andmebaasis vastava kuu kohta kõige kõrgema keskmisega.

Copernicuse kliimamuutuste teenuse (C3S) direktor Carlo Buontempo kinnitas, et juuni tähistas maakeral kolmeteistkümnendat järjestikust rekordiliselt sooja kuud ja kaheteistkümnendat kuud, mil keskmised kerkisid vähemalt 1,5 °C tööstuseelsest kõrgemaks.

„See on enam kui statistiline veidrus ja viitab ulatuslikule ja jätkuvale nihkele meie kliimas. Isegi kui praegune ekstreemsuste jada peaks millalgi lõppema, ei jää meil uued rekordid tulevikus nägemata, sest kliima jätkab soojenemist. See on vältimatu, kui meil ei õnnestu lõpetada kasvuhoonegaaside lisamist atmosfääri ja ookeanidesse.“

Hüdroloogilised tippnäitajad:

• Juunis 2024 oli keskmisest märjem Islandil, Kesk- ja enamikus Edela-Euroopast. Rängad sademed tõid kaasa üleujutusi Saksamaal, Itaalias, Prantsusmaal ja Šveitsis.
• Kuu oli keskmisest kuivem Iirimaal, enamikus Ühendkuningriigist, Fennoskandias, Lõuna-Itaalias ja enamikus Ida-Euroopast, eelkõige Musta mere ümbruses.
• Väljaspool Euroopat oli juunis 2024 keskmisest märjem kohati Põhja-Ameerikas, kus esines terve rida torme, sealhulgas erakordne orkaan Beryl. Keskmisest märjem oli ka Edela- ja Kagu-Aasias, Aafrika lõunapoolseimas osas ning Austraalia ja Lõuna-Ameerika regioonides.
• Keskmisest kuivemaid olusid esines kogu Põhja-Ameerikas, paljudes Aasia piirkondades ja enamikus Lõuna-Ameerikast. Kirde-Venemaal ja Lõuna-Ameerika keskosas esinesid rängad maastikupõlengud.

Merejää tippnäitajad:

• Põhja-Jäämere jää ulatus jäi 3% alla keskmise, mis on lähedane enamikule näitudele alates 2010. aastast.
• Antarktika jää ulatus oli 12% allapoole keskmist, mis on väiksuselt juuni arvestuses teisel kohal satelliidiandmete laekumise algusest saati. Kõige madalam juunikuine näit mõõdeti 2023. aastal, mil jää ulatus oli -16%.
   

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta