2022. aasta teises kvartalis kasvas Eesti elanike reisimine võrreldes aasta varasemaga oluliselt: sisereiside arv kasvas 45% ja välisreiside arv 319% ehk üle kolme korra.

Eesti elanikud tegid tänavu teises kvartalis 309 000 välisreisi ja 684 000 ööbimisega sisereisi. Kokku veetsid eestimaalased sisereisidel 1,4 miljonit ja välisreisidel 1,8 miljonit ööd.

Statistikaameti analüütiku Epp Remmelga sõnul kasvas Eesti elanike reisimine teises kvartalis möödunud aasta madalseisu tõttu.

„Eesti elanike reisimise uuringu andmetel on viimase kümnendi kõige aktiivsemad reisiaastad olnud 2018 ja 2019. Koroonapandeemia vähendas eestimaalaste reisimist oluliselt, kuid nüüd on märgata taastumist. Tänavuste reiside arv ei küüni veel rekordaastateni, kuid on täiesti võrreldav sellele eelnenud perioodiga,“ ütles Remmelg.

Reisimise tippaastatega (2018–2019) võrreldes toimus tänavu teises kvartalis kaks kolmandikku välisreisidest, kuid samas külastati välisriike rohkem kui 2017. aasta samal perioodil.

Eriti hoogsalt reisib Eesti elanik välismaale lähedaste juurde

Kui koroona-aastatel kahanesid tööreisid ja tuttavate külastamised miinimumini, siis nüüd on näha nende reisiliikide kasvu. Teises kvartalis toimus 57 000 tööalast välisreisi, mis on ligilähedane 2017. aasta samale perioodile.

„Eriti suure hooga hakkasid eestimaalased reisima välismaal elavate  sõprade ja sugulaste juurde, kelle külastamine oli aastaid edasi lükatud. Teises kvartalis ööbiti välismaal asuvate sõprade juures kokku 515 000 ööd, mis on praktiliselt sama palju kui 2019. aasta samal perioodil,“ rääkis Remmelg. Tasulises majutuses ööbisid eestimaalased 959 000 ööd.

Ööbimisega välisreisi keskmine kogukulu oli teises kvartalis 944 eurot inimese kohta, mis on neljandiku võrra enam kui 2019. aastal. „Võrreldes möödunud aasta sama perioodiga ei ole keskmist kulutuste tõusu täheldada, sest koroonaajal oli reisimise struktuur teine. Toona jäid ära just madalamate kulutustega lühikese kestvusega lähiriikide reisid ning sõprade külastused. Nüüdseks võib öelda, et reisimise struktuur on taastunud,“ selgitas analüütik.

Sarnaselt varasemale reisitakse palju lähiriikidesse: Lätti (34 000 reisi teises kvartalis), Soome (29 000 reisi) ja Rootsi (23 000 reisi). Lemmiksihtkohtade hulka kuulusid ka Itaalia ja Türgi. Venemaale reisimine on aga praktiliselt katkenud. Taastumas on 1–3 ööbimisega välisreisid (teises kvartalis 115 000), mis võrreldes möödunud aastaga on kasvanud seitse korda.

Keskmiselt kulutati ööbimisega välisreisil transpordile 276, majutusele 328, söömisele 210 ja meelelahutusele ning muudele ostudele 129 eurot. Võrreldes koroonaeelse 2019. aasta teise kvartaliga on kõige enam kasvanud majutuskulud – ligi 44%. Kulutused transpordile ja söögile on kasvanud sama perioodiga võrreldes ligikaudu 20%.

Eestis reisitakse pooltel juhtudel puhkuse eesmärgil, tööreiside arv on vaikselt taastumas

Teises kvartalis tegid eestimaalased kodumaal 684 000 ööbimisega reisi, neist 347 000 olid puhkusereisid, 250 000 sõprade külastamised ja 63 000 tööreisid. „Sisereiside arvu kasvatas teises kvartalis eelkõige sõprade külastamise arvu kahekordistumine ja vaikselt kasvav tööreiside arv. Võrreldes koroonaeelse ajaga toimus pea iga teine eestisisene tööreis,“ ütles Remmelg.

Ööbimisega sisereisidest 89% olid sellised, kus veedeti kuni kolm ööd. Ligikaudu iga kümnes reis kestis 4-7 päeva. Keskmiselt kulutati ühel reisil inimese kohta 159 eurot, mis on 25 eurot vähem kui eelmisel aastal teises kvartalis, kuid kolmandiku võrra rohkem kui koroonaeelsel 2019. aastal.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta