Alates märtsist kasutab Eesti Energia Iru jäätmepõletusjaamas segaolmejäätmete kõrval kütusena ka Eesti päritolu vanarehvide haket. Täiendavat mõju keskkonnale vanarehvide energiaks töötlemine kaasa ei too.

Eesti Energia juhatuse liige Raine Pajo ütles, et rehvihakke saamiseks korraldati jaanuaris hange, kus osales kolm ettevõtet ning hanke võitis osaühing Eesti Plast. „Aastas võime vastavalt keskkonnaloale kokku põletada kuni 5000 tonni rehvihaket, lisame seda segaolmejäätmete sekka kuni 2%.

Iru elektrijaama jäätmepõletusplokil on võimsad ja tänapäevased puhastusseadmed, mistõttu ohtlikke ühendeid keskkonda ei jõua – seda kinnitasid ka möödunud aasta suvel läbi viidud katsetused. Jaama heitmeid jälgib püsimonitooring, mis pole heitmete kasvu pärast rehvihakke kasutamise algust tuvastanud,“ rääkis Pajo. Heitmenormide ületamise korral seiskub jaam automaatselt.

Käesoleva aasta lõpus korraldab Eesti Energia uue hanke, et leida kuni 5000 tonni rehvihakke tarnija 2018. aastaks.

„Arvestades, et Eestis tekib ligikaudu 10 000 tonni vanarehve aastas, on iga-aastaselt 5000 tonnile käitlusvõimaluse tekkimine väga suur samm edasi. Endiselt tuleb arvestada sellega, et vanarehvide näol on tegemist materjaliga, mille käitlemisele ei maksta peale vaid mille käitlemise eest tuleb tootjavastutusorganisatsioonil rahaliselt ka panustada,“ ütles keskkonnaminister Marko Pomerants.

Iru elektrijaam varustab soojusega Tallinna ja Maardu kaugküttevõrku, jaamas toodetud elekter liigub elektrivõrku ning müüakse elektribörsile. Täisvõimsusel töötades põletab Iru jäätmepõletusjaam tunnis keskmiselt 30 tonni sega-olmejäätmeid, päevas 720 tonni. Keskmiselt külastab jäätmepõletusjaama ligi 70 prügiautot päevas.

Elektriks ja soojuseks muundatakse Iru jäätmepõletusjaamas ligi 85% jäätmetes sisalduvast energiast. Jaama soojuse tootmise võimsus on 50 megavatti ning elektritootmise võimsus 17 megavatti.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta