Eesti Energia keskkonnainvesteeringud ulatusid 2014. aastal 28,5 miljoni euroni. Pea neljandik investeeringutest oli seotud õhuheitmete vähendamisega. Keskkonnatasusid maksis Eesti Energia 2014. aastal riigile 60,3 miljonit eurot.

Õhuheitmete intensiivset vähendamist alustas Eesti Energia viis aastat tagasi esimeste väävlipüüdmise seadmete paigaldamisega. 2013. aastal valmis lämmastikuheitmete vähendamise pilootprojekt, mille eeskujul alustati 2014. aastal veel seitsme katla tehnoloogilist täiendamist.

„Väävliheitmed on viie aasta jooksul vähenenud kolm korda. Lämmastikuheitmete pilootprojektis osalenud katla heitmed on vähenenud ligi kaks korda. Tänu puhtama õhu nimel tehtud innovaatilistele lahendustele vastame Euroopa Liidu keskkonnanõuetele ka pärast 2016. aasta 1. jaanuari, mil Eestile rakenduvad senisest karmimad keskkonnatingimused,“ räägib Eesti Energia keskkonnajuht Olavi Tammemäe. 2016. aastaks on Narva elektrijaamade kaheksale põlevkivikatlale paigaldatud väävlipüüdmisseadmed, lubja doseerimissüsteem ja lämmastikuheitmete vähendamise süsteemid.

2014. aastal valmis rajatava Auvere elektrijaama biokütuse etteandesüsteem, mis on osa uue elektrijaama kaasaegsest, parimat võimalikku tehnikat kasutavast lahendusest. Tänu biokütuse kasutamise võimekusele võivad Auvere elektrijaama CO2 heitmed olla kuni 50% võrra väiksemad. Auvere elektrijaama ehitustööd lõppevad 2015. aastal.

Eesti Energia Õlitööstus tegeles möödunud aastal aktiivselt vana õlitehase Enefit140 ebameeldiva lõhna ohjamisega. Koostöös Eesti Keskkonnauuringute Keskuse ja rahvusvahelise konsultatsiooniettevõttega Ramboll viidi läbi lõhnauuring õlitööstuse kompleksis, et analüüsida ja määratleda Eesti Energia Õlitööstuse roll Ida-Virumaa tööstuspiirkonnas kohati levivate lõhnade tekkimises.

„Selgus, et meie õlitööstuses on tehnoloogilise eripära tõttu suurima mõjuga lõhnaallikaks vana õlitehase tõrvikud. Selle probleemi lahendamisel täiendame tõrvikuid pilootleegiga, mis võimaldab tulevikus kogu aeg põletada tõrvikusse juhitavad gaasid enne keskkonda jõudmist. Järgmised sammud olukorra parandamiseks võtame ette juba lähikuudel algava Enefit140 kapitaalremondi käigus,“ ütleb Olavi Tammemäe. Uus õlitehas kasutab Tammemäe sõnul juba edasiarendatud tehnoloogiat, tänu millele seal sarnased probleemid puuduvad.

Keskkonnatasusid maksis Eesti Energia 2014. aastal riigile 60,3 miljonit eurot, millest 28,5 miljonit eurot tasuti ressursitasuna ja 31,8 miljonit eurot keskkonnamõjude kompenseerimiseks saastetasuna. Nelja aasta jooksul on Eesti Energia keskkonnahoidlikesse lahendustesse kokku investeerinud 323,5 miljonit eurot.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta