Kevadperioodil, kus metsloomad kasvatavad järglasi, ei tohiks neid häirida.

Eesti Jahimeeste Seltsi presidendi Margus Puusti sõnul on kevadel inimesi metsas jalutamas tavapärasest rohkem ja see on peale pikka pimedat talve normaalne. „Rajakaamerates on juba näha triibulisi põrsaid, metskitsetallesid ja põdravasikaid,” selgitas Puust ja lisas, et sellel perioodil tasuks ulukitega kokkupuuteid vältida, kuna see võib põhjustada emaslooma poolt poegade mahajätmise.

EJSi tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul võtavad inimesed tihti metsa jalutama minnes kaasa ka oma lemmiklooma. „Koeraga metsas jalutades peaks hoidma teda kindlasti rihma otsas, siis ei ohusta ta veel liialt nõrkasid metsloomapoegi,“ lisas ta.

Kevad on metsloomadele rahulik aeg, kus tuuakse ilmale järeltulijad ja keskendutakse nende kasvatamisele ning reeglina sel ajal küttimist ei toimu. Eesti metsloomad pole inimesele ohtlikud, aga nendega kokkupuutumisel on mõistlik järgida kindlaid reegleid.

10 nõuannet mida teha kui metslooma ja tema poegadega kokku peaksid sattuma:

  • Kui juhtud kokku metslooma poegadega, tagane selles suunas, kust tulid. Kui satud kogemata ema ja poegade vahele, võib emasloom poegi kaitstes näidata agressiivsust.
  • Väldi seismist kitsastes kohtades, jäta endale alati taganemistee ning enda ja metslooma vahele mõni objekt, mille taha vajadusel varjuda, sest põgenemisvõimaluseta metsloom võib käituda agressiivselt.
  • Kui liigud metsas koeraga, ära lase tal rihmata joosta. Koer võib häirida metslooma ja kahjustada nende poegi ja seeläbi ka ise ohvriks sattuda.
  • Ära kunagi meelita söödaga metslooma enda lähedusse. Kui metsloom harjub inimese käest toitu saama, kaob neil inimpelgus ning nad tulevad järjest tihedamini majade juurde toitu otsima.
  • Osadel metsloomadel on oma kindel territoorium, kuhu võõras siseneda ei tohi. Nt põtradel poegimisajal või tetredel pulmamängu ajal. Kui loomale tundub, et on nurka surutud, võib ta rünnata.
  • Terve metsloom ega ka tema järglased ei vaja inimeste sekkumist ning nad tuleks rahule jätta. Neid ei tohi katsuda ega muidu häirida (silitada, sülle võtta või selfisid tegema hakata).
  • Metsloomaga kohtumisel tuleks mõelda ka sellele, et nendel võib sageli olla parasiite (kirbud, puugid, täid), sh ka lindudel. Kui oled paljaste kätega lindu/looma puudutanud, tuleb käed kindlasti ära pesta ning võimalusel desinfitseerida.
  • Vigastatud metslooma või linnu leidmisel ei tohiks teda häirida. Haavatud või haige metsloom on alati ohtlikum kui terve. Sel juhul tuleks helistada riigi infotelefonile (1247) ja kirjeldada olukorda.
  • Ära lähene metsloomale või tema poegadele, kui oled ise vigastatud, haige või sinu liikumine on häiritud. Ohu korral on raskendatud taganemisvõimalused. Lisaks võid sa haiguse loomale edasi kanda.
  • Looduse loomulikku eluringi tuleks sekkuda nii vähe kui võimalik. Metsloomade (sh lindude) loodusest eemaldamine ja kodus pidamine ei ole õige ning on seadusega keelatud.

    Lugu on pärit Eesti Jahimeeste Seltsi koduleheküljelt.

Sarnased artiklid