Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon (EKJA) tähistab 22. aprillil oma 20. sünnipäeva. Organisatsiooni kahe tegutsemiskümnendi jooksul on ettevõtted muutunud keskkonnateadlikumaks ja avatumaks oma keskkonnategevuse selgitamisel.

EKJA tuli 2003. aastal kokku mittetulundusühinguna, et edendada keskkonnategevust ettevõtluses. EKJA tegevuse fookuses on ringmajandus, süsinikuneutraalsus, keskkonnajuhtimine ning toetav õigusraamistik. Nende valdkondade arenguks ja kogemuste vahetamiseks korraldab EKJA seminare, kus arutletakse ametnike, huvigruppide ja ettevõtetega, kuidas maandada keskkonnariske, suurendada ressursitõhusust ning muuta oma tegevust kestlikumaks keskkonnajuhtimise vahenditega. EKJA osaleb keskkonnavaldkonna õigusloomes ja peab oluliseks ringmajanduse integreerimist kõigisse asjakohastesse strateegiadokumentidesse Eestis.

EKJA juhatus valis organisatsiooni 20. juubeli tähistamisel oma esimeseks auliikmeks Olavi Tammemäe, kes kutsus organisatsiooni kokku 2003. aastal Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse juhatajana. EKJA asutati rahvusvahelises projektis Baltema, mille eesmärk oli toetada keskkonnajuhtimise arengut Balti riikides. Tol ajal oli Eestis umbes 60 sertifitseeritud keskkonnajuhtimissüsteemiga ettevõtet. Baltema projekt pakkus neile tuge koolituste abil ja kogemuste jagamisega.

Asutuse kahe tegutsemiskümnendi jooksul on ühiskonnas muutunud palju. “Järjest rohkem on tulnud keskkonnateadlikke ettevõtjaid, see on pidevalt arenev protsess,” kirjeldas EKJA auliige Olavi Tammemäe.“ Järjest rohkem avavad nad ettevõtlusega kaasnevaid keskkonnateemasid ka huvigruppidele ja avalikkusele. Näiteks on aina rohkem levinud keskkonnajuhtimissüsteem EMAS, mille üks nõue on avalikkusele suunatud aruandlus. Järjest rohkem ettevõtteid mõtleb selle peale, kuidas teenida tulu pikas perspektiivis ja väiksema keskkonnajalajäljega.”

Ka EKJA on aastate jooksul panustanud, et ettevõtted vähendaksid oma keskkonnamõju süsteemsel moel. Näiteks annab EKJA välja rohelise kontori sertifikaati ning möödunud aastast alates rohelise muuseumi tunnistust. SEI Tallinnaga koostöös on rohelise kontori süsteem aastatega arenenud ja aidanud paljudel ettevõtetel oma kontoritegevuse keskkonnamõju vähendada. Praeguseks on Eestis 50 rohelist kontorit. Mullu alustatud rohelise muuseumi süsteemiga on esimesena jõudnud liituda Kumu kunstimuuseum, kes on täitnud kõik sertifikaadi pälvimiseks vajalikud keskkonnakriteeriumid.

Katusorganisatsiooni asutajaliikmed on Eesti Energia, Kunda Nordic Tsement, Tallinna Sadam, Eesti Raudtee, Tallinna Vesi, Rakvere Farmid ja Eesti Keskkonnateenused. Praegu on EKJA-l 30 tegevliiget ja 30 toetajaliiget.

EKJA tegevuste kohta leiab rohkem infot organisatsiooni kodulehelt.

Sarnased artiklid