4. veebruari kontserdi patrooniks oli Maarja-Liis Ilus.

Seltsi peamised tegevusvaldkonnad on peremeheta koduloomadele uute kodude muretsemine, vigastatud loomadele arstiabi osutamine ja ennetav koolitamine loomadega õigesti ümber käimiseks.

2010. aastal abistati loomakaitse seltsi poolt 1300 looma. Selleks kulus 56 000 euro eest ressursse. 2011. aastal kasvas abisaajate hulk 1500 loomani. Peamised kuluartiklid olid arstiabi (nii esmaabi kui ka pikaajaline ravi), loomade transport ja hoiukodudes ülalpidamine. Keskmiselt tuleb igas kuus aidata kaheksatkümmet kuni üheksatkümmet looma. Abistamine toimub koostöös viiekümne Eesti loomakliiniku ja kaheteistkümne varjupaigaga.

4.veebruari kontserdi lõpetas Ott Lepland.

Loomakaitse Seltsi võimekus tuleneb suures osas eraisikute annetustest. 2011 tehti annetusi üle 35 000 euro eest. Kodanike aktiivsus loomade kaitsmisel on tõusnud. Loomakaitsjate infotelefon 526 7117 nõustas 2010. aastal umbes kuut tuhandet helistajat, 2011. aastal juba seitset tuhandet pöördujat.

2011. aasta kevadel viidi läbi kampaania koduloomade steriliseerimiseks ja kastreerimiseks, mis on preventiivne meetod hulkuvate loomade arvukuse piiramiseks. Kui soovimatuid järglasi ei tule, ei ole tulevikus ka vajadust neid hukata või hulkuma jätta. Kampaania käigus said inimesed soodushindadega oma koduloomi sigimatuks muuta. Reklaamikampaaniast võtsid osa 69 omavalitsust, infot levitati nii internetis kui välikandjail, kampaania tulemusena steriliseeriti ja kastreeriti 1419 kassi ja 205 koera.

2011. sügisel viidi läbi teavituskampaania "Suvi läbi asjad pakitud. Kas kõik pereliikmed kaasas?", mis oli suunatud sügisel suvilatesse loomade omapäi jätmise vastu.

Tänuõhtul viibijail oli võimalus osaleda ka loomade heaoluks annetusi koguval heategevuskontserdil, millel astusid üles tuntud Eesti artistid. Kontserti külastas üle 800 piletiga külastaja, kogutud tulust luuakse fond, mille eesmärgiks tagada õnnetustesse sattunud loomadele kiirem ja professionaalsem abistamine.

Eestis tegutseb praegu 12 loomade varjupaika. Seda on kogu vabariigi jaoks ilmselgelt vähe, kuna iga varjupaik suudab tegutseda vaid ühe asula või omavalitsuse piires. Halvim on olukord Ida-Virumaal, kus ainus loomade varjupaik tegutseb Kohtla-Järvel.

Evelyn Valtini sõnul loomakaitse seltsi tegevusest pea täielikult kõrvale jäänud venekeelne elanikkond.

Varjupaikade loomine on seni põhinenud kohalikul initsiatiivil - asulais, kus on leitud teotahtelisi inimesi ja rahastust, on varjupaik ka loodud.

Loomakaitse Selts viib käesoleval hetkel läbi uuringut kohalike omavalitsuste seas selgitamaks välja, missugune on omavalitsuste nägemus loomadega seotud probleemidest. Uuring peaks selgitama välja, millistes valdkondades saaks loomakaitsjad omavalitsusi aidata. Seni on Eesti 226-st omavalitsusest vastanud küsimustele 105.

Lisaks problemaatiliste loomadega tegelemisele teeb Loomakaitse Selts tööd ka inimeste koolitamisega. 18 koolis viidi 2011. aastal läbi 80 koolitust, millest võttis osa 1575 õpilast. Bioneeri toimetuse hinnangul peaks loomakaitse teemadel räägitav kuuluma kas bioloogia või kodanikuõpetuse ainekavasse, mitte olema eraldi koolitusega tellitav.

Töö noortega on tähtis, kuna üleüldine looduskeskkonnast võõrandumine muudab noored ka loomade suhtes tundetuks. 2011. aastal tuli loomakaitse seltsil tegelda ligi viiesaja loomade väärkohtlemise juhuga. Kokku menetleti 210 avaldust loomade väärkohtlemise osas.

Loomakaitse töö on raske, sellest annavad tõendust ühe tänuõhtul viibinud vabatahtliku kätel olevad sügavad kassikriimustused. Töö loomadega nõuab pühendumust, ja sageli inimesed ei suuda sellega tegeleda elukestvalt. Loomakaitse Selts vajab uusi vabatahtlikke, kellel huvi abi vajavaid loomi kas töö või annetustega toetada, leiab vajalikku infot seltsi koduleheküljelt www.loomakaitse.ee.