Koroonakriis pühkis tööturult 24 000 inimest ehk Põlva maakonna jagu inimesi. Kõige rohkem said pihta teenindusvaldkonnas tegutsevad noored vanuses 15-24 aastat. Töötuse määr ulatus Statistikaameti andmetel teises kvartalis 7 protsendini. Ilma riigi toetuseta oleks tööpuudus veelgi suurem. Viiendik hõivatutest said töötasu hüvitist.

Eesti majandus on koroonašokile siiani hästi vastu pidanud

Registreeritud töötus on suvekuudel püsinud stabiilne. Tähtajaks tasumata laenude osakaal pankade portfellis on endiselt väga madal. Töötajaid plaanivad jätkuvalt vähendada eelkõige tööstusettevõtted. Samas kui teeninduses ja ehituses on tööjõuvajadus stabiliseerunud. See on ka loomulik, sest tööstuses algasid keerulised ajad juba enne koroonakriisi. Teeninduses olukord paraneb ja ehituses on endiselt hea.

Sügisel eeldame tööpuuduse mõõdukat kasvu

Palgatoetus ja maksepuhkused lõpevad, samal ajal kui ebakindlus ja surutis välisturgudel püsivad. Teatud hulk ettevõtteid ei pea survele vastu ja peavad töötajaid koondama. See aga ei tähenda, et tööjõupuudus oleks kadunud – häid spetsialiste mingil kindlal alal on endiselt keeruline leida. Hõive kahaneb ka välismaalaste arvelt, kes panustavad sel aastal Eesti majandusse vähem kui eelmistel aastatel. Aasta kokkuvõttes peaks Swedbanki hinnangul tööpuudus ulatuma 8 protsendini.

Palgakasv peatub

Majandusraskused ja tööpuuduse tõus leevendavad palgasurvet. Tarbijad on tööturul ja palgaläbirääkimistel ebakindlamad ja ootavad tööpuuduse kasvu jätkumist. Teises kvartalis aeglustus palgakasv maksuameti järgi koos töötasu hüvitisega 4 protsendini. Swedbanki prognoosi järgi tõuseb keskmine brutopalk palgatoetust arvestamata sel aastal vaid 0,5%. Palgakasv aeglustub erasektoris ilmselt rohkem kui avalikus sektoris. Majapidamiste olukorda leevendab hinnakasvu peatumine – keskmise eestlase tarbimiskorv sel aastal ei kalline. 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta