Euroopa Biotoormel Põhinevate Ettevõtete Konsortsiumi (BIC) raporti hinnangul leidub Eestis rohkelt rakendamata potentsiaali biotoormel põhineva tööstussektori arendamiseks. Eelise tagab muuhulgas Eesti majandusmudel, mis tugineb suuresti põllumajandusel, metsandusel ja keemiatööstusel, lisaks tõstab biotoormel põhineva tööstuse potentsiaali ka siinne tugev toiduaine-, joogi- ja ka puidutööstus.

  • Maamajandus
  • 8. mai 2020
  • Foto: Pixabay, CC Public Domain

 BIC-i raport hõlmas kogu Baltikumi tuvastamaks veel rakendamata potentsiaali biotoorainepõhise tööstusharu arendamiseks. Selleks vaadeldi kõiki riike sektorite põhiselt ning tuuakse välja võimalused, kuidas väärindada tootmise kõrvalproduktina tekkivad jäätmete hulka, millele tänase seisuga veel rakendust pole.

Eestis paistavad eeskätt silma puidutööstus ja põllumajandus, kus leidub hulgaliselt kõrvalsaadusi, mille väärindamisel biotooraineks saaks edendada biotooraine põhist tööstust.

„BIC-i eesmärk on edendada biotoorainel baseeruvat majandust EL-is ning meie uuring kinnitab märkimisväärset rakendamata potentsiaali, mis stimuleeriks rohelist majandusarengut ning integreeriks uusi ettevõtteid bioressursil põhinevasse väärtusahelasse,“ kommenteeris raporti BIC-i tegevdirektor Dirk Carrez.

Eestis kõige jäätmemahukam puidutööstus

Kõige jäätmemahukam on raporti põhjal puidutööstus, kust tuleb igal aastal 450 000 tonni jäätmeid aastas, sellele järgnevad loomsed väljaheited primaarsektorist, mida on ligi 85 tuhat tonni. Sellele lisanduvad omakorda söödakultuuride jäägid, läga põllumajandussektorist, paberi- ja tselluloositööstuse heitveed ning tahked orgaanilised olmejäätmed. Kõik see võiks samas BIC-i hinnangul olla suurpärane lähteaine biotoormel põhinevale tööstustegevusele.

Lisaks põhitööstusharudele märgib raport ära, et Eesti on üks Kirde-Euroopa kõrgtehnoloogiakeskustest, kus on aktiivne meditsiinile spetsialiseerunud biotehnoloogiasektor, keemiatööstus ning kõrgtehnoloogiline idusektor, mida toetavad tehnopargid ja inkubaatorid Tallinnas, Tartus ja Narvas. Raport toob eeksujuks ka mitmed Euroopa Liidu toel rahastatud biomassi lähteainet ja biotehnoloogiaid kasutavaid teadusprojekte nagu näiteks SWEETWOODS. Raporti hinnangul näitab see selgelt Eesti teadus- ja tööstusringkondade huvi biotooraine potentsiaali osas.

Eestis peitub suurim potentsiaal metsanduses, Lätis ja Leedus põllumajanduses

Teistest Balti riikidest eristabki Eestit just tugev metsandussektori kõrge potentsiaal. Nimelt nii Läti kui ka Leedu puhul tuleb suurem kogus jäätmeid metsanduse asemel hoopis põllumajandussektorist. Lätis tekib iga-aastaselt hinnanguliselt 9 miljoni tonni ulatuses põllumajandusjäätmeid, Leedus 8 miljonit tonni. Nii Läti kui Leedu puhul toob BIC-i raport eeskujuks toiduainetööstus ja metsandussektori, mis on suutnud edukalt toetada biotoormel põhineva majanduse arengut.

Euroopa Biotoormel Põhinevate Ettevõtete Konsortsium (BIC) on Euroopas valdkonna juhtiv tööstusühendus, mille eesmärgiks on edendada Euroopa biomajandust läbi ringmajanduse, innovatsiooni ja jätkusuutlikusse toetamise. Raport on osa BIC-i strateegilisest teavitusprogrammist, mille eesmärgiks on tuvastada võimalused biotoorainel põhinevaks ettevõtluseks nendes Euroopa riikides, kus seda praegu veel eriti ei viljeleta. Biotoorainel põhineva majanduse areng sõltub suuresti innovatiivsusest ning seda võib pärssida ka vähene teadlikkus biotoorainel tööstusharu potentsiaalist nendes riikides. Raporti eestikeelse kokkuvõteKokkuvote ning täielik raport.