Riigikogus toimunud Säästva Arengu Foorumil anti ülevaade sellest, kuidas on Eesti edenenud siseriiklikult ja võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamise nimel. Foorumil esitletakse Statistikaameti värsket väljaannet „Säästva arengu näitajad“.

Statistikaameti uues kogumikus käsitletakse 18 säästva arengu eesmärgi poole liikumist 87 näitaja abil, seega on väljaandes väga mitmekesist informatsiooni ja mõttematerjali sellest, kuhu suunda Eesti liigub.

„Selline suur ja laiaulatuslik näitajate valik on nagu vereproov, kus testitakse palju olulisi parameetreid,“ mainis Statistikaameti majandus- ja keskkonnastatistika juhtivanalüütik Kaia Oras.  Pildile on toodud olulised trendid. Näitajate hulgas vilguvad siin ja seal nii-öelda punased tuled – need on näitajad, kus oleme Euroopa Liidu riikide hulgas kolme viimase hulgas. Õnneks on mitmed neist siiski kümne aasta võrdluses paranemas. Näiteks kasvuhoonegaaside ja happevihmasid põhjustavate gaaside heide on vähenenud ning energia- ja ressursitootlikkus teataval määral paranenud. Hea on tõdeda, et sooline palgalõhe ja liiklusõnnetustes kannatanute arv on vähenemas. Eredalt „rohelised tuled“ on meie edulood, millega oleme teistele riikidele eeskujuks. Meil on enim tippsooritustasemel õpilasi, samuti on valitsemissektori võlg ja energiasõltuvus euroliidu madalaimad, ka Euroopa Liidu tähtsusega soodsas seisundis elupaigatüüpide ja liikide osakaalu osas oleme parimate hulgas. Trendidest rääkides võib kokkuvõtvalt öelda, et neli viiendikku Eesti säästva arengu näitajate tendentsidest on viimase kümne aasta vaates positiivse suunaga, “ selgitas Oras.

Kogumiku teadustoimetaja, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse vanemekspert Kaja Peterson tunneb samuti heameelt, et Eesti trendid liiguvad enamus valdkondades paremuse poole. „Erandiks on aga näiteks vägivallajuhtumite ning psüühika- ja käitumishäirete esmahaigestumuse kordaja kasv ning teaduse ja arendustegevuse riigipoolse rahastuse vähenemine viimastel aastatel. Muret tekitab jätkuvalt ka meie majanduse suur sõltuvus põlevkivist. Seevastu on hea märkida, et väärtustame loodust ja  peame oluliseks, et ka linnas elades oleks mõni roheala otse kodu lähedal,“ lisas Peterson.

Tänasel foorumil arutlevad Riigikantselei juures tegutseva Säästva arengu komisjoni liikmed selle üle, millised säästva arengu teemad vajaksid meie riigis suuremat tähelepanu ja kas on vajadus Eesti edenemise jälgimiseks valitud näitajaid täiendada.

Säästva arengu eesmärgid on 2015. aastal maailma riikide, sealhulgas Eesti poolt kokkulepitud eesmärgid ja tegevuskava aastani 2030. 17-le üleilmsele eesmärgile alates vaesuse lõpetamisest, säästvast tootmisest ja tarbimisest kuni kõigi heaolu tagamiseni on Eesti lisanud veel ühe – kultuuriruumi elujõulisuse eesmärgi. Seega jälgib Eesti 18-ne säästva arengu eesmärgi saavutamise kulgu.

Säästva Arengu Foorumit korraldab Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus koostöös Riigikogu keskkonnakomisjoni, Keskkonnaministeeriumi, Statistikaameti ning Riigikantselei ja selle juures tegutseva Säästva Arengu Komisjoniga. Säästva Arengu Foorum toimub tänavu üheksandat korda. Ürituse päevakava.

Statistikaameti Säästva arengu näitajate e-väljaandega saab tutvuda siin. Rohkem on infot veebilehel, kus saab eesmärkide ikoonidele klikates vaadata viimaste aastate trende ning statistika andmebaasi lingilt uurida pikemaid aegridu.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta