1984. aasta 25. märtsil Neeruti „mägedes” leitud hiireviu pesa on jätkuvalt heas seisukorras ja oli sel aastal jälle viude poolt asustatud.
- Marek Vahula lood
- Blogi "Marek Vahula lood"
- 9. juuli 2012
- Hiireviu. Pildistas Spencer Wright North Walshamist, England [CC BY 2.0 (http://creativecommons.org/licenses/by/2.0)], via Wikimedia Commons
"Sel aastal siis pesas suur õde ja väiksem vend, mõlemad 7. juulil juba täissulis ja pesa lähedal külgoksal," selgitas Bioneerile bioloogiaharidusega linnuuurija Marek Vahula.
Pesal hakkab lähenema juubel - 30 aastat, mis on ühe viupesa jaoks väga suur number ja omalaadne ornitoloogiline rekord.
Pesa juubeli auks on vabakutselisel linnusõbral Marek Vahulal plaanis pikem kirjatöö „Kolmkümmend”, mis kolmekümne aastase pesaloo kõik kokku võtab.
| Kes on hiireviu?
Hiireviu on ronga suurune üldtoonilt pruun röövlind. Kõhupool on heledam seljapoolest, seal on pruune ja heledaid sulgi enamvähem võrdselt. Hiireviu on meie sagedasemaid röövlinde. Tema arvukust määrab eelkõige saakloomade - hiirte - arv. Kui hiiri on palju, siis viude hulk tõuseb, kui vähe, kahaneb. Kuid ei maksa mõelda, et hiireviu vaid hiirtest toitub, ka väiksemad värvulised ning pardid ja kanalised peavad end tema eest hoidma. Hiireviud võib Eestis kohata praktiliselt kõikjal, eriti sageli aga erinevate koosluste piirialadel - ökotonis. Viu eelistab niiskeid kuusemetsi, saagijahile siirdub aga enamasti avamaastikule. Sageli võib ta kuskil metsaserval puudel varitseda, ise tänu oma pruunile värvusele nähtamatuks jäädes. Hiireviu on looduskaitsealune liik. Allikas: bio.edu.ee |
Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
