Ornitoloogist giidiks hakanule tuli palju inimesi külla. Neid oli mitmelt poolt ja igasuguseid, kuni kord sakslastest linnuhuvilised hotelli ette bussiga saabusid.

Õhtul jalutasid nad oma giidi saatel Palmse mõisa taga pargis. Ma näitasin neile sinna ühe tamme otsa pandud väiksemat sorti pesapakku, mis mõeldud õõnetuvi jaoks.

Linnusõbrad läksid hotelli und ootama ja peagi see tuligi, ümbritsev vaikus ümberringi. Kella poole viie paiku ehk uue päevapuna aegu hakkas kostma pargist, sealtpoolt, kus pesapakk puus, õõnetuvi kumedat hüüdu.

Ülesäratatud linnusõbrad olid oma giidile tänulikud, et see sinna kord pesapaku üles puusse vinnas ja selle omanik esimese linnuhuviliste grupi hommikul maast lahti ajas.

Ka teine ja kolmas linnugrupp said varajasest äratajast osa ja seda rohkem oli mul hea meel, et enne giidiks hakkamist ornitoloogiks olin olnud.

Palmses, lehekuus 1996.

Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!

Saa Marekiga tuttavaks! 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta