Energiasäästunädala raames oma energiatarbimise harjumusi analüüsinud ja energiat säästnud noor pere suutis lihtsate nippide abil vähendada oma energiatarbimist 7,2 protsenti.
- Tarbimine ja tervis
- 18. november 2014
Eelnevatel nädalatel keskmiselt 49 kWh elektrit tarbival perel õnnestus vähendada oma elektritarbimist 45 kWh-ni. Oma varasema tarbimise põhjal kuulusid katses osalenud Evelin ja Erik 350 sarnase tarbimisega perede võrdluses 300. kohale, säästunädala lõpuks tõusid nad aga 260. kohale. Noorte enda hinnangul on see hea tulemus ja eksperiment tõestas, et praktiliselt mitte midagi tehes ja elukvaliteedis kaotamata on võimalik saavutada oluline energiasääst.
Eksperimendi jooksul mõõtis pere pistikupesaarvesti abil ka oma koduste seadmete energiakulu. Eesti Energia energiasäästu tootejuht Teet Keremi sõnul on eksperimendis osalenud pere kodus valdavalt uued seadmed, mille energiaklass on kõrge ja energiakulu seega väiksem kui vanematel seadmetel.
„Näiteks 90% pesu pesemiseks kasutatavast energiast kulub vee soojendamiseks. Ainuüksi pesu pesemise temperatuuri 40 kraadilt 30 kraadile vähendades on võimalik säästa 30% vee soojendamiseks kuluvast energiast,” selgitab Kerem, kuidas ka Erik ja Evelin pesu pesemisel energiasäästu saavutasid. Lisaks sellele, et külmemas vees pestes säilivad riided paremini, on rahaline kokkuhoid pesu pesemisel sel moel ligikaudu 10 eurot aastas. Tasub meeles pidada ka seda, et pesu on kõige efektiivsem pesta alati täismasinas - ka see oli üks nippidest, mida pere nädala jooksul kasutas.
„Jälgisime näiteks seda, et valgustid oleksid välja lülitatud, kui meid toas pole, pesime pesu 30-kraadises vees ja tõmbasime laadijad seinast välja, kui meil neid enam vaja polnud,” toob Erik näiteid lihtsatest säästunippidest, mida pere järgi proovis. „Toidu valmistamisel kasutasime näiteks järelvalmimist, et soojust mitte raisku lasta ja söömise järel kasutasime nõudepesumasina eco programmi,” toob Evelin välja.
Kui pesu sai 30-kraadises vees kenasti puhtaks, siis nõudepesumasinas jäid mõned nõud külmema veega pestes mustaks. Sellegi poolest on nõudepesumasin oluliselt energiasäästlikum kui nõude käsitsi pesemine, sest hoiab kokku keskmiselt 90% vett ja 60% energiat. Kel aga nõudepesumasinat ei ole, sel tasub panna kraani otsa vee survet kompenseeriv kraaniotsik, mis vähendab veekulu kuni kaks korda.
Kui pere seesuguseid energiasäästunippe ka edaspidi kasutab, võib juba ainuüksi see tuua kaasa igakuiselt ligikaudu 16 kWh väiksema tarbimise, mis tähendab seega ka pere elektriarvete vähenemist aastas rohkem kui kümne euro võrra. Eesti Energia kodulehel asuva Energiaprofiili täitjate andmetest selgub, et üldiselt moodustavad elektrikulud Eesti majapidamistes keskmiselt 20% kõigist energiakuludest.
Eksperimenti kokku võttes arvavad Evelin ja Erik, et tegelikult säästlikum tarbimine suhteliselt lihtne. „Kuna katse tulemus oli hea ja me ei pidanud selleks mitte midagi erilist tegema, siis ilmselt püüame ka edaspidi uusi nippe juurde otsida, et veelgi säästlikumad olla,” lubab Evelin.
Selleks, et oma tarbimine välja selgitada ja seda vähendada, on kõigil kaugloetavate arvestitega peredel võimalik jälgida oma tarbimist Eesti Energia mobiilirakendusest. Juhul kui kodu pole veel kauglugemisele üle viidud, on võimalik kasutada veebis asuvat tarbimisajalugu.
Energiasäästunädala eksperimendi kohta on võimalik lähemalt lugeda ja katses osalenud pere videokokkuvõtet vaadata siinsel aadressil.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
