Teistkordsel katsel kiitis Europarlament täna heaks 900 miljoni kasvuhoonegaaside saastekvoodi turult ajutise eemaldamise ettepaneku. Strasbourgis, parlamendi täiskogul hääletatud ettepaneku kohaselt toodaks saastekvoodid turule tagasi aastatel 2019-2020.
- Majandus
- Rene Tammist, http://energia2020.wordpress.com/
- 3. juuli 2013
Hääletustulemuse puhul on üllatav, et heaks kiideti ambitsioonikam plaan ja ettepanekud, mis leidsid kaks nädalat tagasi parlamendi Keskkonnakomisjoni toetuse, lükati tagasi. Nende ettepanekute kohaselt oleks 600 miljonit saastekvooti suunatud energiaintensiivse tööstuse tuludesse ning samuti oleks ajutiselt eemaldatud kvoodid turule toodud juba varem s.o. 2016. Seetõttu oleks otsuse mõju jäänud piiratuks.
Otsuse tulemusel tõusid EL CO2 hinnad 45% võrra 4,71 €/t-ni, mis on oluline muutuseks võrreldes paari kuu taguse ajaga, kus CO2 hind langes alla 3 €/t. Thomson Reutersi hinnangul peaks Co2 hind vahemikus 2013-2015 kasvama nüüd minimaalselt 5,5 €/t võrra.
Taustast
Saastekvootide hinnad hakkasid langema praeguse majanduskriisi ajal. mille tulemusel vähenes majandustegevus ja tootmine. Majanduskriisi tõttu tekkis 955 miljoni suurune saastekvootide ülejääk, mis kasvab edasi. Viimase 19 kuu jooksul on EL heitmekvoodi hind langenud seetõttu 70% võrra.
Selline hinnalangus muutis küsitavaks jätkuvad investeeringud CO2 heite vähendamisse. Energeetikasektori seisukohalt tervikuna on hea, et ETSi reformimisega algust tehakse, sest see vähendab EL kliimapoliitikast tulenevat ebakindlust ja väheneb ka oht, et EL kliimapoliitika asendatakse riiklike poliitikatega. Kahtlemata on see ka heaks uudiseks tarbijatele, sest väiksem ebamäärasus tähendab ka väiksemaid kulusid ning paremat varustuskindlust.
Uudis on positiivne ka Eesti riigi seisukohalt, sest võimaldab prognoosida eelarvelaekumiste kasvu aastatel 2013-2020 37 miljoni euro võrra, mida saaks suunata puhaste tehnoloogiate kasutusele võtmiseks, sealhulgas majapidamiste energiasäästumeetmetesse või energiaühistute tegevuse soodustamisse.
Aasta lõpus on oodata ka heitmekaubanduse struktuurse reformi ettepanekuid, milleks Komisjon näeb 6 erinevat võimalust:
- Suurendada ELi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärki aastaks 2020 20%-lt 30% võrreldes 1990-ga;
- Eemaldada turult püsivalt mingi kogus saastekvoote;
- Korrigeerida 1,74% aastast saastekvootide vähenemist selliselt, et see oleks järsem;
- Kaasata rohkem sektoreid ELi heitkogustega kauplemise süsteemi;
- Piirata Emission Reduction Units (ERU) Ühisrakenduse projektid ja Certified Emission Reduction unit (CER)-de Clean Development Mechanisms kauplemist turul;
- Juurutada saastekvootide hinnajuhtimise mehhanisme nagu hinnapõrandad vms.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
