Loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon (CITES) ehk Washingtoni konventsioon reguleerib taimede ja loomadega kauplemist eesmärgiga kaitsta neid väljasuremsise eest.

Kaitstavad liigid on pandud konventsiooni lisadesse, mida pidevalt täiendatakse. Lisas I on hetkel enam kui 600 looma ja 300 taime, mida ähvardab väljasuremine. Nende liikide isenditega kauplemine on lubatud ainult erandkorras.

Kaitset vajavad ka jääkarud ja tiigrid

CITESi 175 liikmesriiki kohtuvad 13.-25. märtsini Dohas Quataris toimuval konverentsil. See konverents võib osutuda otsustavaks mitmete liikide ellujäämise osas. Hariliku tuuni ehk Põhja-Atlandi siniuim-tuuni kõrval arutatakse jääkarude, aafrika elevantide, tiigrite ja mitmete hailiikide lisamist kaitstavate liikide nimekirja.

Monaco on teinud ettepaneku panna CITESi lisasse I harilik tuun, kelle kõige olulisemate elupaikade hulgas on Vahemeri ja Mehhiko rannik.

Euroopa Komisjon on andnud märku, et pooldab Monaco initsiatiivi, kuid liikmesriigid on erinevatel seisukohtadel. Siiski on Prantsusmaa ja Itaalia viimase kahe nädala jooksul taganenud oma algsetelt positsioonidelt ja toetavad nüüd keeldu mõningatel tingimustel. EL-i ametliku seisukoha Doha läbirääkimisteks peaks EL-i Nõukogu paika panema 26. veebruaril.

Import suurem lubatud püügist

Tuunikala püütakse suurte seinerite ehk laevadega, mis on mõeldud seinnoodaga püüdmiseks. Pärast püüki viivad laevad saagi elusalt kasvatustesse. Seal toidetakse kalasid mitu kuud enne kui nad tapetakse ja eksporditakse Jaapanisse, kus tuunikala leiab peamiselt kasutust sushi ja sashimina.

Impordikogused näitavad, et tegelik tuunikala püük on oluliselt kõrgem kui lubatud ja samal ajal on lubatud püük pidevalt olnud kõrgem kui teadlaste poolt soovitatu.

Aastatel 1957-2007 on tuunikala arvukus Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres vähenenud 75 protsendi võrra. Sigitusvõimeliste tuunikalade arv on Vahemeres vähenenud aastatel 2002-2007 poole võrra. Liibüa rannikult püütud tuunikala keskmine suurus on langenud 2001. aasta 124 kilolt 65 kilole 2008. aastal.

Harilik tuun väljasuremisohus

Keskkonnaorganisatsioonid avaldavad EL-ile survet, et viimane toetaks Monaco ettepanekut. Greenpeace’i sõnul on tegemist „kõik või mitte midagi otsusega: kas me päästame hariliku tuuni nüüd või me mõistame peaaegu kindlalt selle liigi hukule.“

Maailma Looduse Fondi ütleb, et „sigimisvõimelised tuunikalad kaovad järgneva kolme aasta jooksul, kui kalurid, kauplejad ja otsustajad jätkavad teadlaste hoiatuste ignoreerimist.“

EP keskkonnakomisjoni esimees Saksamaa esindaja Jo Leineni sõnul ähvardab tõsiselt harilikku tuuni väljasuremine. „EL peab kiiresti tegutsema ja toetama CITESi Quatari konverentsil ajutist kauplemiskeeldu. Bioloogilise mitmekesisuse kadumine tuleb peatada ja see on tõsine üleilmne väljakutse,“ rääkis sotsiaaldemokraatide esindaja.

Keeld ei kaota tuunikala söögilaualt

Hariliku tuuni kaubanduskeeld ei kaota tuunikala siiski söögilaualt. Liigi panemine CITES-i lisasse I võimaldab endiselt tuunikala püüki väiksemates mõõtmetes, näiteks lõkspüünistega. Nõnda püütud tuunikala võib endiselt EL-i turul müüa. Siiski kaotaksid suured kalapüügilaevad oma turu, seda peamiselt Jaapanis.

Harilik tuun on kõige populaarsem tuunikala liik ja seega ka kõige ohustatum. Jätkusuutlik ja kontrollitud püük toimib näiteks valge lihaga pikkuim-tuuni püügil. Vähem ohustatud liigid on veel näiteks vööttuun ja Atlandi pelamiid.