Luksemburgis toimus  esimene Eesti juhitud ELi keskkonnanõukogu (ENVI) kohtumine.  Keskkonnaministrid leppisid kokku ühise positsiooni kahe kliimapoliitika eelnõu osas, mis võimaldavad Euroopa Liidul liikuda lähemale oma üldisele eesmärgile vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks vähemalt 40%.

Keskkonnaminister Siim Kiisler ütles pärast kohtumist, et täna liikmesriikidelt toetuse saanud eelnõud on kliimamuutuste ennetamiseks äärmiselt olulised. “Neid teemasid on arutatud enam kui aasta ja kõigile sobivaid lahendus on olnud raske leida. Ka täna kulus kokkuleppeni jõudmiseks omajagu aega, kuid lõpuks leidsime siiski ühise keele,“ kommenteeris kohtumist juhtinud Kiisler.

Kasvuhoonegaasidega kauplemine motiveerib suurtööstusi ja energeetikasektorit oma emissioone vähendama, aga sama oluline on ka tegeleda kauplemissüsteemi mitte kuuluvate sektoritega, sest just nendest sektoritest pärineb ligi 60% ELi heitkogustest.

Nn kohustuste jagamise määrus piirab kasvuhoonegaaside heidet transpordis, põllumajanduses, jäätmekäitluses, tööstuslikes protsessides ja väikesemahulises energiatootmises. 2014. aastal seadsid Euroopa Liidu riigipead eesmärgiks perioodi 2021-2030 jooksul heidet vähendada 30% võrreldes 2005. aasta tasemega.

Kõikidele liikmesriikidele seatakse iga-aastased kasvuhoonegaaside heite piirkogused, mida ei tohi ületada. Sealjuures saab iga liikmesriik ise otsustada, millistes sektorites ja kuidas konkreetselt heidet vähendada. Võimalustena on näiteks ühistranspordi kaasajastamine ja populariseerimine, hoonete soojustamine, kliimasõbralikumate põllumajanduspraktikate kasutamine jne.

Eestil tuleb 2030. aastaks kasvuhoonegaase vähendada võrreldes 2005. aastaga 13%. Esialgse analüüsi põhjal on kõige rohkem võimalusi heite vähendamiseks transpordisektoris.
ELi keskkonnaministrid leppisid kokku ühise positsiooni ka maakasutust, maakasutuse muutust ja metsandust (LULUCF) käsitlevas määruses.

“Metsadel on kliima reguleerijana täita eriline roll - nad on korraga nii süsiniku talletajad kui ka sidujad. Kui metsa kasvab juurde või seda raiutakse, mõjutab see automaatselt metsa süsinikuringet. Euroopa Liidu üldine põhimõte on, et süsiniku sidumine ja heide selles sektoris peab olema vähemalt tasakaalus,” selgitas Kiisler.

Nüüd algavad mõlema eelnõu osas lõpliku kokkuleppe saavutamiseks läbirääkimised Euroopa Parlamendiga. Samuti jätkuvad läbirääkimised kasvuhoonegaasidega kauplemise süsteemi reformi osas.

Lisaks lepiti keskkonnanõukogul kokku ka Euroopa Liidu seisukohad novembris toimuvaks ÜRO kliimakonverentsiks (COP23) ning detsembris toimuvaks ÜRO keskkonnaassamblee kolmandaks kohtumiseks (UNEA-3).

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta