Euroopa Komisjon ja kõrge esindaja tutvustasid täna ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskava (2020–2024) ning ühisteatist, milles käsitletakse inimõiguste ja demokraatiaga seotud prioriteete ja edasist tegevust. Samuti esitasid nad nõukogule ühisettepaneku, mille kohaselt peaks nõukogu tegevuskavas käsitletavates küsimustes tegema otsuseid kvalifitseeritud häälteenamusega. Ühisettepanekus rõhutatakse tegevuskava strateegilist tähtsust ning selle eesmärk on edendada inimõiguste ja demokraatiaga seotud küsimustes kiiremat ja tõhusamat otsuste tegemist.

Muutuv geopoliitika, digipööre, keskkonnaseisundi halvenemine ja kliimamuutused toovad endaga kaasa märkimisväärseid probleeme, kuid pakuvad ka võimalusi edendada üleminekut demokraatlikumale ja kaasavamale ühiskonnale. Täna esitatud ettepanekus on nähtud ette meetmed, mida EL ja liikmesriigid peavad rakendama, et kohaneda uue reaalsusega ja tegutseda üheskoos, järgides ELi põhiväärtusi.

Kõrge esindaja / asepresident Josep Borrell ütles: „Kriisiolukorrad, nagu see, milles me praegu koroonaviiruse pandeemia tõttu elame, ohustavad inimõiguste kasutamist ja kaitset ning panevad demokraatia toimimise proovile. See annab Euroopale võimaluse seista oma väärtuste ja huvide eest. Et ühiselt probleemidele vastu astuda, peame olema julged ja sihikindlad. Täna pakume välja ambitsioonika kava, kuidas kaitsta inimõigusi ja demokraatiat üle kogu maailma, kasutades kõiki oma ressursse kiiremini ja tulemuslikumalt.“

Toetudes eelmiste tegevuskavade saavutustele, määratakse uues tegevuskavas kindlaks järgmise viie aasta prioriteedid ja olulisemad meetmed, millega tagada, et EL pöörab oma välistegevuses inimõiguste ja demokraatia edendamisele ja kaitsmisele senisest suuremat tähelepanu.

Tegevuskaval on viis tegevussuunda:

    Üksikisikute kaitse ja võimestamine
    Vastupanuvõimelise, kaasava ja demokraatliku ühiskonna ülesehitamine
    Üleilmse inimõiguste ja demokraatia süsteemi edendamine
    Uute tehnoloogiate kasutamisega seotud võimalustest kinnihaaramine ja väljakutsete vastuvõtmine
    Tulemuste saavutamine üheskoos tegutsemise kaudu.

Nendel viiel tegevussuunal põhinevad operatiivmeetmed, mida rakendatakse riigi, piirkonna ja mitmepoolsel tasandil, võttes arvesse kohalikke olusid ja eripärasid. Selleks rakendab EL mitmesuguseid tegevuspõhimõtteid ja oma käsutuses olevaid vahendeid, et edendada ja kaitsta inimõigusi, demokraatiat ja õigusriiki.

Kiirem tegutsemine

Teatisele ning inimõiguste ja demokraatia uuele tegevuskavale on lisatud ühisettepanek nõukogule, milles rõhutatakse tegevuskava strateegilist tähtsust ning mille eesmärk on edendada kiiremat ja tõhusamat otsuste tegemist. Kui ettepanek heaks kiidetakse, võtab Euroopa Ülemkogu inimõiguste ja demokraatia uue tegevuskava ühehäälselt vastu kui ELi strateegilise tähtsusega poliitika. See tähendab, et nõukogu võiks edaspidi teha uues tegevuskavas käsitletavates küsimustes otsuseid kvalifitseeritud häälteenamusega. See oleks samm edasi strateegilisemalt ja jõulisemalt tegutseva ELi poole.

Edasised sammud

Teatis, ELi inimõiguste ja demokraatia uus tegevuskava (2020–2024) ning ühisettepanek edastatakse nõukogule ja Euroopa Parlamendile. Nõukogu peab ELi tegevuskava vastuvõtmiseks esitama Euroopa Ülemkogule ettepaneku, et see võtaks tegevuskava vastu kui ELi strateegilise tähtsusega poliitika.

Taust

Kuigi edasiminek on olnud märkimisväärne, tuleb tähelepanu pöörata inimõiguste universaalsuse ja jagamatuse suhtes toimunud tagasilöökidele ja demokraatia taandarengule. Peale selle toob uute tehnoloogiate domineerimine endaga kaasa nii võimalusi kui ka ohte. Näiteks võivad digitehnoloogiad küll edendada inimõigusi ja demokraatiat, kuid uute tehnoloogiate kuritarvitamisega kaasneb suurema kontrolli, jälgimise ja survestamise oht. Inimõiguste kaitset mõjutavad ka üleilmsed kliimaprobleemid.

EL on jäänud vankumatult tugevaks inimõiguste ja demokraatia kaitsjaks. 2012. aastal võttis EL vastu inimõiguste ja demokraatia strateegilise raamistiku, mille eesmärk oli määrata kindlaks põhimõtted, eesmärgid ja prioriteedid, et täiustada ELi sellealase poliitika tulemuslikkust ja järjepidevust. Raamistiku rakendamiseks võttis EL vastu kaks tegevuskava (2012. ja 2015. aastal).

Alates ELi inimõiguste ja demokraatia strateegilise raamistiku vastuvõtmisest 2012. aastal, esimesest kahest ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskavast (2012–2014 ja 2015–2019), esimese ELi inimõiguste eriesindaja ametisse nimetamisest 2012. aastal ja nõukogu 2019. aasta järeldustest demokraatia kohta on EL oma tegevuses, mis toimub kolmandates riikides või nendega koostöös, muutunud koordineeritumaks, aktiivsemaks, nähtavamaks ja mõjusamaks ning ka mitmepoolsel tasandil on EL tegutsenud rohkem eesliinil.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta