Tundus, nagu see maja valvaks oma õue järgi. Vahel sai öösel pimedas väljas käidud ja maja justkui ise ei sulgenud oma silmi.

Õuel asusid kõik õuepealsele sobilikud tegelased, ka rakkekaev ja rohu sisse tallatud rajad. Rajad viisid igale poole kuhu vaja ja neid mööda saab tulla jälle ukse ette tagasi.

Mõnikord jõudsin tagasi kiiremini ja minikord aeglasemalt ning targemana. Minu avastatud õuetarkuste sekka kuulus rästik, keda vahel õuel kohtasin.

Üllatus, mis mulle minust ja majast suurem tundus, tuli peagi. Nimelt avastasin, et maja ümbruses elab koguni kolm rästikut.

Avastasin madusid jälgides veel midagi huvitavat. Nimelt pesitsesid kolm rästikut vaid omal õuealal ja õu oli nende vahel ära jagatud. Igaüks neist kolmest elas omas õueosas ja ei ületanud minule nähtamatuid piire, mille nad ise üksteisele seadnud olid.

See oli üks suvine tarkus, mis mulle selgeks sai kolme mao abil. Kõik minu õuel elavad rästikud olid välimuselt pisut teineteisest erinevad. Ma õppisin suve jooksul neid silmast-silma tundma, ja rästikute iseloomud said ka aja jooksul selgeks.

Kauksi, 1996.

Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!

Saa Marekiga tuttavaks! 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta