Järjejutu eelmises, üheteistkümnendas osas uurisin seadusest välja, miks minu töötuskindlustusstaaž ning sellest lähtuvalt töötuskindlustushüvitise maksmise periood loodetust lühemaks osutusid. Juunikuu lõpus kandideerisin CV-Online kaudu personali- ja finantsspetsialisti ametikohale kodumaakonna tootmisettevõttes, mis ei avaldanud töökuulutuses oma nime ega täpsemat asukohta.

Üllatuslikult ilmus aga anonüümsele tööpakkumisele kandideerimise järel arvutiekraanile teade “Teie CV ja kandideerimisavaldus on saadetud kontaktisikule …” koos kontaktisiku ees- ja perekonnanimega. Nimi kõlas nii eripäraselt ja võõramaiselt, et lõin selle huviga Google otsingusse sisse. Juba otsinguvastuste esimese lehekülje kaudu leidsin sellenimelise isiku LinkedIn, Twitteri ja Facebook’i profiilid ning ühe Inglismaa ja ühe Eesti ettevõtte kodulehed.

Lühikese uurimistööga jõudsin tõdemuseni, et härra kontaktisik on Inglismaal asutanud konsultatsioonifirma, mis nõustab tootmisettevõtteid töötajate ja protsesside efektiivsuse tõstmisel. Hetkel on ta seotud ühe Inglismaa tootmisettevõttega ning selle tütarettevõttega Eestis, mis ilmselt ongi salapärase töökoha pakkuja.

Eesti ettevõte asub kahjuks küll mitte minu kodu- ega naabervallas, vaid teisel pool maakonnakeskust. Seega ühistranspordiga sinna tööle käimine tähendaks kõigepealt bussiga maakonnakeskusse sõitmist ja siis veel millegagi maakonnakeskusest pisut edasi sõitmist.

See-eest jäid Eesti ettevõtte miskipärast ainult ingliskeelsel koduleheküljel silma minulegi südamelähedased märksõnad "öko", "keskkond", "sotsiaalne", "eetiline", "tervis", "kvaliteet", "hoolsus" ja nii edasi. Kokkuvõttes tundus, et oleks põnev seal vähemalt töövestlusel käia ja siis edasi vaadata, kas reaalset töölkäimist ka kuidagi korraldada annaks. Nii jäin oma kandideerimisotsusega üldiselt siiski rahule ja huviga tagasisidet ootama.

Tagasiside lasi ennast oodata nagu ikka ja vahepeal jõudis igasuguseid muid asju juhtuda. Juba paari päeva pärast kiitis üks tore inimene minu ajakirjaniku soont ning küsis, kas minu käest saaks juriidilist nõu ka maksualastes küsimustes. Vastasin, et küsida võib igasugu asju, maksuteemadega otseselt väga kursis ei ole, aga kui oskan välja mõelda, millisest seadusest vastust otsida, siis võin proovida seda teha.

Kohe järgmisel päeval sain maksualase küsimuse kätte, sukeldusin seaduste uurimisse ning kirjutasin pika ja põhjaliku vastuse. Mulle on alati meeldinud pigem konkreetsete inimeste konkreetsetele küsimustele vastuseid otsida, selle asemel et ise nuputada, mis võiks inimestele huvi pakkuda.

Oli ju Pilvebüroo Krista mind juba maikuus motiveerinud oma blogi alustama ning andnud nõu seal avaldada just konkreetseid lühikesi nõuandeid erinevatel juriidilistel teemadel. Mina aga olin siiani piirdunud ainult oma Bioneeris ilmunud järjejutu osade blogisse postitamisega ning mingeid ideid muude teemakäsitluste osas siiani ei olnud.

Nüüd võtsin kätte ja vormistasin vastuse jaoks kokku kogutud maksuteadmised oma esimeseks järjejutu-väliseks blogipostituseks pealkirjaga "Kuidas saada tulumaksuvabastust kinnistu müügilt?" ning taas kõigest paari päeva pärast leidsin endas motivatsiooni algust teha ka pikalt mõeldud oma võimalike teenuste kirjeldamisega. Pilvebüroo teenuste lehe eeskujul sõnastasin enda blogilehel võimalikud valdkonnad, kus võiksin raha eest abiks olla, nagu kirjutamine, toimetamine, tõlkimine, juriidiline konsultatsioon, blogi või kodulehe tegemine ja nii edasi.

Seniste kogemuste ja kiirete peastarvutuste põhjal said kirja ka võimalikud hinnad, mille väljamõtlemine siiani kõige keerulisem väljakutse oli tundunud. Kuna nüüd oli värske kogemus lisaks järjejutu-artiklile ka juriidilise vastuse koostamisega, siis tekkis ka selgem ettekujutus, palju millelegi aega võib kuluda ja mitu raha selle eest küsima peaks, et pärast maksude maksmist endale ka mingi ajakulule vastav mõistlik sissetulek jääks.

Teenuste lehel viitasin näidisena ka värsksele maksunõu-artiklile ning loetlesin näidetena seni tehtust üheksa blogi ja kolm lehte. Endalegi tuli üllatusena, kui palju erinevaid asjalikke asju ma viimase vähem kui kümne aastaga ära olen teinud. Ja eriti suur rõõm on, et mõned minu alustatud blogidest on leidnud endale uued vedajad ning elavad tänapäeval juba minust sõltumatult oma elu.

Kui olin selle kõik 3. juulil ära teinud, siis neljapäeval 4. juulil jõudiski kätte aeg minu järjekordseks ehk kolmandaks Töötukassa külastuseks. Seekord jõudsin Töötukassasse õigel ajal ning kohtusin taas oma konsultandiga, kes mind esimesel korral töötuna arvele võttis. Teisel Töötukassa külastusel teisele konsultandile räägitu oli ilusti arvutis kirjas ning minu konsultant sellega kenasti kursis.

Konsultant uuris taas, kuidas vahepeal läinud on. Rääkisin, et maikuus vesteldud naabervalla tööandjalt ei ole rohkem tagasisidet tulnud ning hiljuti kandideerisin anonüümsesse tootmisettevõttesse personali- ja finantsspetsialistiks. Konsultant imestas koos minuga, miks küll ettevõtja oma asukohtagi töökuulutuses täpsustada ei soovinud.

Ka anonüümne kandideerimine sai taas arvutisse kirja ning konsultant andis mulle mõned väljatrükid minule võib-olla sobivatest töökuulutustest. Mõnes pakkumises oli asukoht vale, mõnes nõuti minu omandatust erinevat haridust, kuid üks neist kõlas tõeliselt suurepäraselt - paindliku osaajaga kaugtöö juristile. Kas ma sinna kandideerisin ja mis edasi sai, sellest kirjutan edaspidi.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta